Otse põhisisu juurde

Postitused

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,
Hiljutised postitused

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast
                          MIKS MINU TOITUMISNÕUSTAJA EI LUBA MUL TRENNI MINNA?             Olen mitmete oma liigse kaaluga kimpus olnud klientide käest kuulnud üllatavat infot, et kasutades toitumisnõustaja teenuseid kaalu alandamise eesmärgil, on toitumisnõustaja inimestele soovitanud vältida treenimist ja ennast mitte liigutada.             Esmapilgul tundus uskumatu, aga järele mõeldes on siin väga kindlad põhjused. Ja need põhjused ei ole mitte kaalulangetaja kasuks.             Esiteks, kui treenimata inimene alustab treeningutega, siis tema lihased hakkavad siduma vett. See on organismi täiesti normaalne vastus tundmatule ärritajale. Kui ärritaja ehk treening saab organismile omaseks, siis vesi vabaneb ja keha ei hoia enam liigset vedelikku lihastes. Loomulikult tõsab lisandunud veekogus kaalu ja kaalulangetaja jaoks on viimane asi, mida kaalul näha tahaks, suurem kaalunumber. Ja kui kaalu hoopis juurde tuleb, siis inimene enam oma raha selle toitumisnõustaja juurde

Naised, ärge kaalulangusega üle pingutage!

                                                            LIIGNE KÕHNUS LÕPETAB KARJÄÄRI ENNEAEGU                  Kui eelmises postituses tegin juttu testosteroonist ehk meessuguhormoonist, siis seekord, et naised ennast diskrimineeri tuna ei tunneks, tuleb teemaks östrogeen ehk naissuguhormoon.                 Östrogeeni toodetakse munasarjades, see mõjutab organismi kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Ö strogeen avaldab tugevat mõju kesknärvisüsteemile – teate küll ju neid naiste tujusid. Oluline roll on süsivesikute ja rasvade ainevahetuses – soodustab rasvapolstri teket. Väga tähtis on ö strogeenide võime, millest allpool veel juttu tuleb, hoida luukoes kinni kaltsiumit. Kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu – just tänu östrogeenidele on naised infarktist ja muudest südame–veresoonkonna haigustest vähem ohustatud kui mehed. Ö strogeen hoiab ilusana naise naha ja juuksed ning korras limaskestade ainevahetuse.

Testosteroon ja vastupidavustreening

                             MEHED, TUNDE JA TUNDE KESTVAD VASTUPIDAVUSTREENINGUD                                MUUDAVAD TEID NAISTEKS! HORMOONIDE M ÕISTES.               Hormoonid on definitsiooni järgi bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine. Lihtsamalt öeldes: kui ühel organil on teisele midagi öelda, siis käib see hormoonide vahendusel. Hormoonid on nagu Aatomik (kui keegi mäletab veel sellist lasteraamatu tegelast) – nad on tillukesed, aga nende võim on suur. Nad mõjutavad organismis kõigi rakkude tegevust.              Ü ks väga olul ine tegela ne hormoonide seltskonnas on testosteroon – meessuguhormoon. Testosteroonil on organismile mitmeid erinevaid toimeid – stimuleerib lihasvalkude sünteesi ja lihasmassi kasvu, omab antikataboolset toimet, stimuleerib erütropoeteesi e.punaste vererakkude loomet, stimuleerib kaltsiumi ladestumist lu

Liiga palju intensiivset trenni tapab südame!

                                                                                 ALGAJA JOOKSJA – ÄRA JOOKSE LIIGA INTENSIIVSELT!                  Eelmises postituses kirjutasin pikemalt aeroobse treeningu toimest organismile. Seekord on teemaks kõrge intensiivsusega treeningud ja nende toime. Toime eelkõige südamele.                  Kõrge pulsiga trennid tunduvad ahvatlevad – lühikese ajaga saab kehale anda suure koormuse. Keha on pärast väsinud ja tundub nagu oleks kulutatud meeletu hulk energiat.                 Väga populaarsed on nn. HIIT (High Intensity Interval Training) treeningud, kus intensiivne anaeroobne tsükkel vaheldub aeroobse tsükliga. Tsükleid võib planeerida eri pikkusega – paarikümnest sekundist mitme minutini.                  Lisaks HIIT treeningutele, jooksjate keeles lõigutrennidele, kasutavad algajad jooksjad lihtsalt ``täie auruga`` jooksmist. Kõigil treeningutel joostakse kas anaeroobse läve v

Vastupidavus - mis ja kuidas?

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koo