Otse põhisisu juurde

Naised, ärge kaalulangusega üle pingutage!


                             





                              LIIGNE KÕHNUS LÕPETAB KARJÄÄRI ENNEAEGU


                 Kui eelmises postituses tegin juttu testosteroonist ehk meessuguhormoonist, siis seekord, et naised ennast diskrimineerituna ei tunneks, tuleb teemaks östrogeen ehk naissuguhormoon.

                Östrogeeni toodetakse munasarjades, see mõjutab organismi kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Östrogeen avaldab tugevat mõju kesknärvisüsteemile – teate küll ju neid naiste tujusid. Oluline roll on süsivesikute ja rasvade ainevahetuses – soodustab rasvapolstri teket. Väga tähtis on östrogeenide võime, millest allpool veel juttu tuleb, hoida luukoes kinni kaltsiumit. Kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu – just tänu östrogeenidele on naised infarktist ja muudest südame–veresoonkonna haigustest vähem ohustatud kui mehed. Östrogeen hoiab ilusana naise naha ja juuksed ning korras limaskestade ainevahetuse. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 korda rohkem kui mehe oma. Kahjuks hakkab ka naise organismis östrogeene järjest vähemaks jääma seoses vanuse ja menopausiga.

                Pikamaajooksjate hulgas on üldteada, et mida väiksem on kehakaal, seda kergem on joosta. Eriti oluline on madal kehamass maratonijooksus. Seetõttu astuvad paljud pikamaajooksjad libedale teele ja tekitatavad oma kehas treeningu ja toitumise mittevastavusest tuleneva negatiivse energiabilansi. Lihtsamalt öeldes - hakatakse ennast näljutama, kulutama rohkem energiat kui tarbitakse. See võib viia alakaalulisuse väljakujunemisele ja rasva osakaalu ulatuslikule langusele sportlase organismis. Kaal küll langeb, aga kahjuks ei saavutata enamasti siiski soovitud sportlikku tulemust. Tavaliselt juhtub hoopis vastupidi – tulemused ei parane, tekib vigastus, mis sunnib halvematel juhtudel lõpetama jooksjakarjääri. Eriti ohustatud on sellistest kehakaalu eksperimentidest naissportlased. Miks just naised? Põhjus peitub östrogeenides.



              Väga madala rasva osakaalu puhul naise organismis väheneb oluliselt östrogeenide tootmine. Põhimõtteliselt saabub noore naise ellu menopaus, mis muidu algaks alles 50-aastaselt. Kaob östrogeenide kaitsev positiivne mõju organismile. Esimesena annab puudusest märku amenorröa – menstruatsiooni puudumine fertiilses eas naistel. Juhul muidugi kui tegu pole rasedusega. Amenorröa puhul naisel praktiliselt kaob võime rasestuda. Kahjuks võivad probleemid rasestumisega püsida ka hiljem kui normaalne kehakaal taastub ja kogu olukord võib lõppeda viljatusega.

             Teine östrogeenide vähenemisest tingitud negatiivne mõju on luukoele. Kuna östrogeen hoiab kaltsiumi luudes, siis östrogeenide puudumisel hakkavad luud kaotama kaltsiumi ja järgneb luutiheduse langus. Luud jäävad haigeks, seda haigust nimetatakse osteoporoosiks. Jah, luud muutuvad kergemaks, kehakaal langeb veelgi. Kahjuks on aga hõrenevad luud sobivaks pinnaseks väsimusmurdudele. Suurte treeningkoormuste puhul võib haigest luust lihtsalt tükk ära murduda. Luude halb tervis võib saada sportlaskarjäärile saatuslikuks, sest luudele tekitatud kahju, isegi kui normaalne kehakaal taastada, ei ole enam võimalik heastada.

              Soovitus: naised, olge mõistlikud oma kehakaaluga! 
                              Hoidke kehakaal tervisliku normkaalu piires!



www.evelintalts.ee
26.09.2018

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vastupidavus - mis ja kuidas?

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koo

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,