evelintalts

                                                                                                    PALJU ÕNNE EESTI VABARIIK!!!             Palju õnne Eesti Vabariigile! Minu selleaastane kingitus Eestile on uus ilmakodanik. Eesti Vabariigi seaduste järgi loetakse loodet alates kahekümne teisest nädalast Eesti Vabariigi kodanikuks. Ja just niikaugele ma olen selle nädalaga jõudnud – minu kõhubeebist sai täieõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.         Lisaks kodanikuks saamisele hakkavad kahekümne teisel nädalal loote kõrvad kuulma väljastpoolt tulevaid helisid. Sel ajal soovitatakse emal hakata oma kõhutitale laulma. Samas hoiatatakse, et tugev ja kole heli võib beebit ehmatada nii, et ta võpatab. Ma siis arvan, et ma parem igaks juhuks ei laula…        Tavaliselt olen vabariigi sünnipäeva ajaks planeerinud suusapuhkuse mägedes. Arusaadavatel põhjustel tuleb lumelaud sel talvel kappi jätta. Ka ei taha ma praegu pikemaid reise ette võtta. Õnneks pakub Eestimaa ilu

JÕUDSIN  EKVAATORILE!                Eelmise nädala lõpuga sai läbi pool minu rasedusest. Ehk kui jagada lapseootus maratonidistantsile, siis esimene poolik on selja taha jäetud ja teine, raskem poolik, on veel ees.                 Mõned päevad tagasi rääkis telekas üks Eestis tuntud naistearst, et rasedus esitab organismile sama kõrged nõudmised kui tippsport. Ilmselt minu keha on selliste karmide tingimustega harjunud, kuna mingeid erilisi  rasedavaevusi, kui alguse väsimus ja mõned iluvead välja arvata, siiamaani pole olnud. Kuskilt ei valuta ning enesetunne on väga hea.                Eile hommikul oli kauaoodatud loote anatoomia ultraheli uuring. See tehakse täpselt raseduse keskel kui beebil on juba kõik organid välja arenenud. Aparaadiga vaadatakse läbi kõhu kas kõik vajalikud atribuudid on olemas, õiges kohas ja parajas suuruses. Loomulikult saab teada ka lapse soo.              Hommikul arstikabinetti sisenedes vaatas arst mind ja mu kõhtu imeliku pilguga,

                                                       MAGAMINE ON MÕNUUUUUZZZZ!!!!           Tippspordis peitub edukuse võti taastumises. Tugevaks ei saa mitte see, kes kõige rohkem treenib, vaid see, kes kõige efektiivsemalt taastub. Siin on parimaks abimeheks kasvuhormoon. Jajah, seesama kurikuulus, millega Veerpalu maid jagas. Tegelikult on kasvuhormoon meie kehaomane aine ja seda toodetakse ajuripatsi eessagaras. Kõige rohkem vabaneb kasvuhormooni magamise ajal. Ehk, kes tahab kiiresti kasvada, see peab palju magama. Sellepärast magavadki imikud ja väikelapsed suure osa ööpäevast, aga vanad inimesed ärkavad tihti enne kukke ja koitu.       Niisiis, kiire kasvamise perioodil on oluline korralikult magada. Ja mis saab olla veel mõnusam kui üks kosutav lõunauinak. See väärt harjumus on mulle tippsportlase ajast siiamaani külge jäänud ja kuna kasvan praegu palju ja kiiresti, siis on lõunane uinak igati omal kohal. Loomulikult ei ole lõunane uni alati võimalik, aga ku

                                 TEGELIKULT  ON  KÕIK  JU  MEGA  HÄSTI! Kui keegi on näinud kuidas saiatainas sooja ahju äärde kerkima pannakse, siis on hea ette kujutada praegust mind. Vaikselt, aga järjekindlalt muudkui kerkin ja kerkin. Käes on üheksateistkümnes nädal ehk alanud on viies kuu. Tänast hommikut alustasin järjekordse visiidiga ämmaemanda juurde. Seal tuleb käia korra kuus mõõtmas, kaalumas ja analüüse andmas. Tore oli kuulata kõhutita südamelööke, mida spetsiaalse aparaadiga (doppleriga) kõhu pealt mõõdetakse. Beebi pulss lõi 140-150 lööki minutis.   Shokk tabas mind arstikabinetis kaalu peale astudes – viimase nelja nädalaga olen kaalus juurde võtnud ligi 2 kilogrammi. Ilmselt on üks kilo sellest laekunud kõhule ja sealt veidi allpool asetsevale piirkonnale ( mis on ka pükste järgi aru saada ;) ). Ülejäänud kiloke on koha leidnud teadagi kus….   Igatahes kui ma samamoodi jätkan, siis varsti kadestab mind ka Pammy isiklikult :D