Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2018 postitused

ETTEVAATUST SÜSIVESIKUTEVAESE DIEEDIGA!

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised bioloogiast ja füsioloogiast.                                           Näiteks on populaarne jä t ta menüüst välja suur osa süsivesikuid, asendades nende puudumise rasvadega. LCHF (Low Carb High Fat) on moodne nimetus, tulemuseks kiire kõhnumine.                        Te

LIIGESED TAHAVAD MÕÕDUKAT LIIKUMIST KOGU OMA ULATUSES

                                                              MIKS LIIGESTELE MARATONIJOOKS EI MEELDI?                        Minu eelmine blogipostitus sai üsna palju vastukaja, tundub, et teema on populaarne. Enamus tagasiside andjatest olid minuga nõus, osa vaidles vastu ja arvas, et maratonide jooksmine ja ka lühematel distantsidel ``täiega panemine`` ei tee nende tervisele midagi kurja . Eks igaühel on õigus o ma arvamusele ja igaüks teeb oma kehaga mis tahab.                  Järjena eelmisele postitusele kirjutan seekord täpsemalt mis meie kehaga maratoni joostes juhtub. Just distantsil ja ka siis kui jookseme liiga palju ja muudeks liikumisteks enam aega ja energiat ei jätku.                  Esimene probleem tabab liigeseid. Jooksmine kaasab aktiivselt väga suure osa lihastest, aga liikuvaid liigeseid on suhteliselt vähe ja liikumine neis pole väga suureulatuslik. Loodusel aga on omad seadused. Tahame või ei taha, aga kõik mida me kehas ei kasuta,
INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!          Viimastel aastatel on sport läinud massidesse. Kui veel 2009- dal peeti E estis paar-kolm maratonivÕistlust aastas, osaleja teks sadakond fanaatikut, siis vaid mõned aastad hiljem loetakse jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid tuhandetes. Maratonijooks ja üldse rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.          Kõik oleks justkui korras, s port pidavat ju tervislik olema. Kuid kas igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda ainuüksi Eestis sportides invaliidistunud või surnud inimesed.          Ka minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise maratoni. Mida aeg edasi, seda kindlam on minu vastus: mitte kunagi. Minu praeg

INIMENE POLE SHIMPANS

                                                         VEEL ÜKS TÕESTUS, ET ME POLE ROHUSÖÖJAD.                   Looma toitumisviisid on k õ ige paremini n äha tema luustikul. Skelett on kohanenud teatu d eluviisidega, sealhulgas toitumisega. Kui inimese skeletti võrrelda shimpansi, meie lähima sugulase omaga loomariigis, on selge, et olles küll üsna sarnased, oleme kohanenud erinevates tingimustes elama. Inimese genoomist 98% ühtib shimpansi omaga ja shimpans on valdavalt taimtoiduline loom ( kes siiski aeg ajalt isuga maiustab loomse kraamiga). See on võimas argument veganluse propageerijate veskile – kuna ahvid ei söö liha, siis järelikult ei peaks ka inimene liha sööma.                 Kuidas asi aga tegelikult on? Meie ühised esivanemad on pärit Mustalt Mandrilt. Shimpansi ja inimese sugupuud lahknesid umbes 5 miljoni aastat eest . Umbes 2 miljonit aastat tagasi siirdusid inimese eellased uute eluruumide otsinguil Aafrikast välja, rännet käivitavaks j

KEPIKÕNNI KOOLITUSEST

                                                                                EI ÕPPIDA OLE IIAL HILJA.      Sellel nädalavahetusel (8-10.06) oli mul võimalus Tuksi Spordikeskuses osaleda kepikõnni treenerite koolitusel. Olen aeg-ajalt kepikõnni trenne andnud juba mitu aastat, nüüd oli hea võimalus oma kogemusi ja teadmisi täiendada.     Lektoriteks olid Rene Meimer (Eesti Kepikõnni Liit), Marko Kantaneva (Rahvusvaheline Kepikõnni Liit), kes on olnud juures kepikõnni kui ala sünni juures Soomes ja omab 21-aastast kepikõnni treeneri kogemust ning Toomas Kõiv (Pungy Pump). Kõigepealt teooria...     Kepikõnd on üks parimaid tervisespordi harrastamise viise. Jooksmise ees on eeliseks väiksem põrutus liigestele ja paremini kontrolli all hoitav liikumise intensiivsus (pulss ei tõuse nii kiiresti ``punasesse``). Samas on koormus võrreldes tavalise kõndimisega 20-40 % suurem, sest rohkem koormust saab ülakeha.     Kepikõndi on väga lihtne õppida, see põhineb inimese loo

SELJA- JA RÜHIPROBLEEMID

                                                        RÜHIPROBLEEMID.                                     Trenni tulevad inimesed tavaliselt kindla sooviga. Kõige rohkem on kaalu alandajaid, siis käputäis teatud tulemuse (näiteks mõnel jooksudistantsil) saavutamisele orienteeritud inimesi ja natuke lihasmassi lisajaid. Väga vähe pöördutakse treeneri poole sooviga saada oma liigesed liikuvamaks või kehahoid paremaks. Tihti olen kuulnud kaalu alandajate suust seda, et liigutamine on üldse mõttetu, vaja on ainult vähe süüa.                Tegelikult tuleks mõõdukalt ja iga päev keha kõiki liigeseid liigutada, mitte teha suure koormusega trenni ainult osadele lihastele ja liigestele. Tervisesportlase treening peaks koormama kogu liikumisaparaati ühtlaselt.               Väga oluline on lülisamba liikuvus, sellest oleneb kogu organismi tervis. Lülisamba lülivahemulkudest tulevad välja veresooned ja närvid, mis annavad toitu ja innervatsiooni kõigile el

SPORDIBLOGI TREENERI PILGU LÄBI

                                                                                                                  SISSEJUHATUS                     Tänasel päeval on treenimine ja enese heas vormis hoidmise teema paljude inimeste jaoks väga oluline. Otsitakse nö.parimat treeningut, kõige tõhusamat harjutust, kiireimat vormiajajat. Vaieldakse ja arutletakse tervislikuma toitumisviisi üle. Kas süüa, mida süüa ja kui palju süüa. Vaidlustel ei paista lõppu tulevat. Põhjuseks tänapäeva heaoluühiskonna ``mured`` - palju on ümberringi toiduahvatlusi ja liiga palju mugavaid võimalusi väheseks liigutamiseks. Sellega kaasnevad terviseprobleemid, sest evolutsiooni käigus oleme arenenud just vastupidistes tingimistes – vähe süüa ja palju liikumist. Uues olukorras ei oska meie kehad veel käituda, kohanemiseks uute tingimustega on olnud ülivähe aega.                   Selline olukord on hea pinnas kõikvõimalike müütide tekkimiseks, internet ja erinevad muud infokana