evelintalts

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koo

                                                                    VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE                                                                                                 JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.                          Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist kasutatakse tippspordis teadlikult, püüdmaks nihutada inimvõimete piire, olles teadlik kaasnevatest riskidest. Kuid kahjuks kasutatakse väga suuri koormusi ka harrastus- ja tervisespordis ning sel puhul juba rumalusest ja teadmatusest.                         On ju üldteada, et sport ja liikumine tugevdab immuunsüsteemi ja sportlikud inimesed on tervemad. Kehaline koormus kutsub esile ajutise immuunsüsteemi nõrgenemise, teatud aja jooksul peale treeningut on suurem tõenäosus haigestumiseks. Puhkuse järgselt e

                                           KUIDAS VABANEDA LIIGSETEST KILODEST                                                         LIHTSALT JA MUGAVALT?                          Eelmisele dieedipostitusele sain mitmeid kommentaare, enamus kommentaatoritest olid minuga nõus, aga leidus ka mitmeid rasvasöömise fänne. Mõned inimsed peavad süsivesikuid lausa mürgisteks ja kehale mittevajalikeks ühenditeks. LCHF dieeti peetakse mugavaks, sest kõht on täis ja näljatunnet kannatada ei tule. Mis sellest, et tegelikult kaob söögiisu haiguslike protsesside tagajärjel. Sellistele mugavusdieeditajatele teadmiseks, et t egelikult on olemas veel palju mõnusamaid kaalulangetamise dieete...                         Kust ja millal üldse hakkasid inimesed dieete pidama? Ilmselgelt polnud dieediteema päevakorral meie kaugetel esivanematel. Esimene tuvastatud inimene, kes kaalulangetamiseks dieeti kasutas, oli Inglismaa kuningas William Vallutaja (1028-1087), kuna oli muutunud nii