Otse põhisisu juurde
         


                MIKS MINU TOITUMISNÕUSTAJA EI LUBA MUL TRENNI MINNA?



            Olen mitmete oma liigse kaaluga kimpus olnud klientide käest kuulnud üllatavat infot, et kasutades toitumisnõustaja teenuseid kaalu alandamise eesmärgil, on toitumisnõustaja inimestele soovitanud vältida treenimist ja ennast mitte liigutada.

            Esmapilgul tundus uskumatu, aga järele mõeldes on siin väga kindlad põhjused. Ja need põhjused ei ole mitte kaalulangetaja kasuks.

            Esiteks, kui treenimata inimene alustab treeningutega, siis tema lihased hakkavad siduma vett. See on organismi täiesti normaalne vastus tundmatule ärritajale. Kui ärritaja ehk treening saab organismile omaseks, siis vesi vabaneb ja keha ei hoia enam liigset vedelikku lihastes. Loomulikult tõsab lisandunud veekogus kaalu ja kaalulangetaja jaoks on viimane asi, mida kaalul näha tahaks, suurem kaalunumber. Ja kui kaalu hoopis juurde tuleb, siis inimene enam oma raha selle toitumisnõustaja juurde ei vii.

          Teiseks, treenimata inimese energiatootmine on suhteliselt ebaökonoomne. Organism kasutab energia saamiseks suhteliselt rohkem süsivesikuid kui rasvu. Kui võrrelda sama suhtelise intensiivsusega treeningut treenimata ja treenitud inimese puhul, siis vahe süsivesikute ja rasvade kasutamisel energia saamiseks võib olla päris suur ja loomulikult mitte treenimata inimese kasuks. Kui nüüd vähese treenitusega inimene alustab trenniga, siis organism üsna kiiresti kulutab ära oma süsivesikute varu. Kuna süsivesikuid talletab organism võrreldes rasvadega väga vähe ja need on meile elulise tähtsusega, siis hoolitseb keha selle eest, et need varud võimalikult kiiresti taastada. Organism lahendab probleemi suure söögiisuga ning tihtipeale on selles olukorras raske etteantud toitumiskava jälgida. Jällegi, kaal tõuseb ja inimene enam oma raha toitumisnõustaja kätte ei vii.

         Seega, kahjuks on soovitus kaalulangetusperioodil mitte treenida eelkõige mõne toitumisnõustaja omakasupüüdlik soovitus.

        Nõuanne: Kuidas siis tegelikult toimida? Ära võta treeningut ainult kui energiakulutamise viisi. Kehalisel liikumisel on väga väga palju positiivseid toimeid kogu organismi toimimisele, millest jätad ennast ilma kui loobud treeningutest. Oluline on leida oma keha võimetele ja vajadustele sobiv treening. Kui oled vähese treenitusega, siis ära vali alustuseks intensiivseid rühmatreeninguid. Alusta kergete igapäevaste liikumistega 20-30 minutit korraga. Jälgi, et südame löögisagedus ei läheks väga kõrgeks (täpsed pulsivahemikud küsi oma treenerilt), lisa alati mõned võimlemis- ja venitusharjutused. Suurenda treeningkoormust vastavalt enesetundele iga nädal. Võta eesmärgiks muuta oma keha toimimine ökonoomsemaks, et ta eelistaks nii treeningul kui  ka rahuolekus ``põletada`` energiaks rohkem rasvu ja hoida süsivesikuvarusid. See on kaalulangetuse võti.



www.evelintalts.ee
13.10.2018


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielikbullshit!


                      Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.
                     Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...
                   Uue korra järgi pole kutse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aasta tagant peab treener kutsekomisjon…
INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!


         Viimastel aastatel on sport läinud massidesse. Kui veel 2009-dal peeti Eestis paar-kolm maratonivÕistlust aastas, osalejateks sadakond fanaatikut, siis vaid mõned aastad hiljem loetakse jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid tuhandetes. Maratonijooks ja üldse rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.
         Kõik oleks justkui korras,sport pidavat ju tervislik olema. Kuid kas igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda ainuüksi Eestis sportides invaliidistunud või surnud inimesed.
         Ka minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise maratoni. Mida aeg edasi, seda kindlam on minu vastus: mitte kunagi. Minu praegused treeningud on suunatud ainult ja ainult tervise hoidmisele ja taasta…

VÄHEM ON ROHKEM

VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE                                                                                                 JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.






                         Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist kasutatakse tippspordis teadlikult, püüdmaks nihutada inimvõimete piire, olles teadlik kaasnevatest riskidest. Kuid kahjuks kasutatakse väga suuri koormusi ka harrastus- ja tervisespordis ning sel puhul juba rumalusest ja teadmatusest.
                        On ju üldteada, et sport ja liikumine tugevdab immuunsüsteemi ja sportlikud inimesed on tervemad. Kehaline koormus kutsub esile ajutise immuunsüsteemi nõrgenemise, teatud aja jooksul peale treeningut on suurem tõenäosus haigestumiseks. Puhkuse järgselt endine olukord taastub või muutub immuunsüsteem isegi tugevamaks.


         …