Otse põhisisu juurde

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.





               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!



                      Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.

                     Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...

                   Uue korra järgi pole kutse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aasta tagant peab treener kutsekomisjoni ees aru andma, et ta pole vahepeal mõistust kaotanud ja omab endiselt samu teadmisi, mis neliaastak tagasi. Vahepealse nelja aasta jooksul on treeneril kohustus läbida 60 tunni ulatuses erialaseid koolitusi. Mõte ja idee ideaalsed, aga....

                   Kuskil pole kirjas mis täpselt need erialased koolitused on. Ja kui treener on läbinud koolituse ja esitab tunnistuse kutsekomisjonile, siis keegi salapärane inimene (või inimesed) on pandud otsustama kas treeneril oli seda koolitust vaja ja kas see oli seotud tema erialaste teadmiste tõstmisega või mitte. Tekib olukord, kus nelja aasta pärast, kui treeneril on vaja kutset uuendama minna, selgub, et enamus läbitud koolitusi kutse taotlemisel üldse arvesse ei lähe. Ja seda on otsustanud paar inimest oma isikliku suva alusel! Ma ei räägi siinkohal pagari õpitoast,keeltekoolist või sekretäri kursustest, vaid ikkagi treenerikoolitustest.

                   Näiteks oli minul kevadel olukord, kus soovisin omandada kergejõustiku treeneri kutset. Olen lõpetanud kehakultuuri magistri Tallinna Ülikoolis, treeneritööd teinud 21 aastat, viimase 4 aasta sisse mahub erinevaid treeneritööga seotud koolitusi üle 400 tunni, ise olen sportlasena kergejõustikuga tegelenud aastast 1991. Kutsekomisjonilt sain aga teada, et mul on treenerieksamile pääsemiseks puudu 39 koolitustundi!! Näiteks praagiti välja ``Jõusaali`` ja Väikelaste võimlemise`` koolitused. ``Targa`` kutsekomisjoni hinnangul pole kergejõustiku treeneril vaja midagi teada jõuharjutuste vajalikkusest ja õigest sooritamisest ja sellest, et sportlase ettevalmistus hakkab juba beebi ja väikelapseeas.

                  Kui need teadmised kergejõustiku treenerile vajalikud pole, siis miks saadavad kergejõustiku treenerid oma õpilasi üldkehalise ettevalmistuse trenni minu juurde? Miks vigastatud kergejõustiklased tulevad taastavatesse treeningutesse minu vesivõimlemise tundi? Miks peaks ootama kergejõustiku treenerid, et keegi neile beebidest ja väikelastest tugevad lapsed kasvataks, et neist alles koolieas hakata tulevasi olümpiavõitjaid voolima? Miks ei võiks kergejõustikutreener neid asju kõiki ise osata? Kuidas saab tekkida olukord, kus ülikooliharidusega, pika staazi ja kogemustega, 100 tundi aastas treenerikoolitusi läbiv treener ei kvalifitseeru mitte ühegi alaliidu all treeneri kutsele? Ei, ma pole ainuke selline, minusuguseid on veel palju.

                 Sorry, EOK, aga ma ei raiska oma aega enam esimese astme baaskoolituse peale, mulle pole jooksutreenerina erilist kasu koolitusest kuulitõuke tehnikast edasijõudnutele või teivashüppe olümpiavõitjaks saamisest. Valin koolitusi selle järgi, mis mulle minu tööks vajalikke teadmisi annavad. Ainult koolituspunktide pärast ma tooli nühkima ei hakka.


Evelin Talts 
11.11.2018
www.evelintalts.ee


Kommentaarid

  1. Pigem on asi sinu spordiala kutsekomisjonis, mitte EOK-s.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. EOK peab kontrollima, et alaliitudes oleks kõik korras. Treenerite tagasihoidlikku piiksumist alaliidud ei tee kuulmagi.

      Kustuta
  2. Asi ei ole kutsekomisjonis ega EOK-s. Asi on ametinimetuses ja selles, kes treener on-?
    Õpetaja on teada, kes ta on- pedagoog, kasvataja- noore inimese(miks ka mitte eaka) kujundaja ja põhitõdede aluse panija- nii peaks ta vähemalt olema. Aga kes on treener? Minu nägemuse järgi on treener veel kõrgemal astmel- st ta on pedagoog, kasvataja, füsioloog, terapeut, psühholoog, elupäästja jne, ning isegi isa või ema eest, rääkimata jäi veel spordierialane spetsialiteet. Sellest lähtub, et igast eluvaldkonnast saadavad teadmised kuuluvad just erialase koolituse hulka- ka keelekursused!!!
    Jõudu Sulle Evelin!

    VastaKustuta
  3. Ülle Merisalu, tänan toetuse eest! Oleks normaalne, et iga inimene valib ise omale koolitused selle järgi kus ta tunneb puudujääke olevat.

    VastaKustuta
  4. Samasuguse probleemiga puutusime kokku ka oma Judokoolis. Olen ka väga pika aega laste treener olnud, oman ka koolieelse lastekasvatuse diplomit, kasvatanud oma lapsi ja teinud sporti. Seega tean täpselt, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad. Enda koolitusi olen koguaeg juhtinud ja valinud ise vastavalt enda teadmiste vajadustele. Suunasin samale teele ka oma kooli noori treenereid, kuid ühel hetkel kutsekomisjoni ees selgus, et noored on õppinud valet asja! Teise spordi alaliidu poolt korraldatud koolitus ei maksvat midagi ning koolitustunde tuleb hankida oma alaliidu poolt korraldavatelt seminaridelt! Miks ei loe teiste poolt korraldatud koolitused, kui sa neid oma alaliidust küllaldaselt ei saa? Kas tõesti kõik lihtsad ja loogilised asjad peab keeruliseks ja arusaamatuks keerama? Ometi elame ju ühe taeva all.
    Olen teiega nõus, et igal treeneril peaks olema ka pedagoogi haridus. Sest treener tänapäeva mõistes on tõesti nagu Hunt Kriimsilm ja peab valdama seitset ametit .
    Edu teile!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh positiivse tagasiside eest! Tundub, et see probleem on paljudes alaliitudes. Eks treenerid ise peavadki kõvemat häält tegema, muidu ei muutu midagi paremuse poole.

      Kustuta
  5. Dr Itua ravib minu HIV-i, olen olnud ARV tarbimine 10 aastat. Ma olen olnud valus, kuni tulin üle dr Itua blogides site.I e-posti talle oma üksikasjad minu HIV ja minu asukoht selgitasin iga asi talle ja ta ütles mulle, et ei ole midagi hirmul, et ta ravib mind Ta andis mulle garantii, Ta palub mul maksta esemete eest, nii et kui ma paranen, näitan ma tänulikkust ja andsin tunnistust oma tervendavatest maitsetaimedest, mida ma kavatsen teha sinu ülejäänud HIV-i jaoks. ja muud haigused näevad dr Itua.I head tööd. Ma sain ta ravimtaimi EMS Courier'i teenuse kaudu, kes toimetas oma postkontorisse 5 tööpäeva jooksul. Dr Itua on aus mees ja ma hindan teda tema hea töö eest. ta hindab teda ja ülejäänud mu sõpru ka liiga, on rõõm mulle, et ma olen vaba pillid ja võttes, et rasva belle on nightmare.you mõistate, mida ma räägin, kui teil on sama probleem ma olin olles siis mitte nüüd küll. Ma olen vaba ja tervislik Suur tänu dr Itua Herbal Centerile. Mul on ka tema kalender et ta hiljuti mulle saatis, ta ravib igasugust haigust, nagu vähk, herpes, fibromüalgia, Hiv, B-hepatiit, maks / neerupõletik, epilepsia, viljatus, fibroid, diabeet, Dercum, Copd ja ka tagastama Ex Lover Back. Siin tema kontakt .drituaherbalcenter @ gmail.com Või Whats_app number +2348149277967

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vastupidavus - mis ja kuidas?

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koo

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,