Otse põhisisu juurde

MÕNED PÕNEVAD DIEEDINIPID


                                           KUIDAS VABANEDA LIIGSETEST KILODEST
                                                        LIHTSALT JA MUGAVALT?




                         Eelmisele dieedipostitusele sain mitmeid kommentaare, enamus kommentaatoritest olid minuga nõus, aga leidus ka mitmeid rasvasöömise fänne. Mõned inimsed peavad süsivesikuid lausa mürgisteks ja kehale mittevajalikeks ühenditeks. LCHF dieeti peetakse mugavaks, sest kõht on täis ja näljatunnet kannatada ei tule. Mis sellest, et tegelikult kaob söögiisu haiguslike protsesside tagajärjel. Sellistele mugavusdieeditajatele teadmiseks, et tegelikult on olemas veel palju mõnusamaid kaalulangetamise dieete...

                        Kust ja millal üldse hakkasid inimesed dieete pidama? Ilmselgelt polnud dieediteema päevakorral meie kaugetel esivanematel. Esimene tuvastatud inimene, kes kaalulangetamiseks dieeti kasutas, oli Inglismaa kuningas William Vallutaja (1028-1087), kuna oli muutunud nii paksuks, et ei suutnud tõusta hobuse selga. Kaalu langetamiseks kasutas ta ``vedelikudieeti``, selleks vedelikuks oli alkohol. Williami kaal langes ja ta sai jälle ratsutada.

Williamist pole ühtegi autentset portreed säilinud. Siin on ta tikitud Bayeux` vaibal, mille väidetavalt tikkis tama abikaasa Mathilde



                       Kulus peaaegu 1000 aastat kui 1964 aastal Robert Cameron üllitas raamatu ``The Drinking Mans Diet`` (Joodiku dieet), kus ta soovitas kaalu alandamiseks iga päev juua dzinni või viina. Raamatust sai bestseller.

                      20 sajandil said kaalulangetusdieedid osaks popkultuurist. Enamus neist on siiski ülimalt tervistkahjustavad ja tihtipeale on tulemused vähepüsivad. Mõned kasutatud dieedid on küll kummalised, aga selle eest mugavad. Näiteks ``Uinuva kaunitari dieet``, mille kohaselt uinutati patsient mitmeks päevaks magama. Seda olevat kasutanud legendaarne muusik Elvis Presley. Või ``Siniste prillide dieet``, kus prillid pidid muutma toidu nii vastikuks, et kaob igasugune isu seda süüa.

                    Kuid parim kaalulangetusdieet, mis teistele kõigile silmad ette annab ja mis kindlasti mõjub väga hea kaalulangetajana, ilma toitumist korrigeerimata ja kehalise treeninguta, on ``Paelussidieet``. Palju aastaid tagasi elas inimkehas rida usse. Tänapäeva arenenud maailmas on enamuses neist vabanetud. Möödunud sajandi keskapaigas uskusid mõned, et organism igatseb usse tagasi ja nende puudumisel on muutunud tundlikuks, mistõttu esineb palju allergiaid ja ülekaalu. Immuunsüsteem on tasakaalust väljas ja soovib paelussi tagasi. Lisaks pidi paeluss aitama kaalu alandada, sest paneb nahka osa inimse söödud toidust. Veel 21 sajandi alguses nimetati paelussi ``relvaks rasvumise vastu``. Ka tänapäeval on võimalik, küll siiski ebaseaduslikult, läbi interneti soetada endale kapslike paelussi munadega. Kas pole mitte mugav?
Pikim paeluss, mis inimkehast leitud, on 25 m pikkune

                     Ise pean mugavatest ja mõnusatest dieetidest lugupidajatele sobivaimaks ``Pea maha Dieeti``. Saab sekundiga mitu head kilo kergemaks ja lahti kehaosast, mida nagunii ei kasuta.


Evelin Talts
3.juuli 2018
www.evelintalts.ee
Kasutatud kirjandus T. Liebert ``Teadmatusest rasvumiseni``

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ETTEVAATUST SÜSIVESIKUTEVAESE DIEEDIGA!

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised bioloogiast ja füsioloogiast.                                           Näiteks on populaarne jä t ta menüüst välja suur osa süsivesikuid, asendades nende puudumise rasvadega. LCHF (Low Carb High Fat) on moodne nimetus, tulemuseks kiire kõhnumine.                        Te

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast