VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE
JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.
Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte
ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete
piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist
kasutatakse tippspordis teadlikult, püüdmaks nihutada inimvõimete
piire, olles teadlik kaasnevatest riskidest. Kuid kahjuks kasutatakse
väga suuri koormusi ka harrastus- ja tervisespordis ning sel puhul
juba rumalusest ja teadmatusest.
On ju üldteada, et sport ja liikumine tugevdab
immuunsüsteemi ja sportlikud inimesed on tervemad. Kehaline koormus
kutsub esile ajutise immuunsüsteemi nõrgenemise, teatud aja jooksul
peale treeningut on suurem tõenäosus haigestumiseks. Puhkuse
järgselt endine olukord taastub või muutub immuunsüsteem isegi
tugevamaks.
Kuid intensiivne kauakestev kehaline pingutus kutsub esile
immuunsüsteemi nõrgenemise pikemaks ajaks. Kui sellised koormused
organismile pidevalt jätkuvad, ei suuda immuunsüsteem taastuda ja
muutub järjest nõrgemaks ja nõrgemaks.
Lihtne ja lollikindel pikamaajooksja valem ütleb, et
niipalju kui oli võistlusdistantsil miile, niipalju päevi kulub
sellest distantsist taastumiseks. Olen kümneid kordi kuulnud inimesi
ütlevat mõned päevad pärast maratonijooksu, et jalad on täitsa
head ja pole enam üldse väsinud. Ja kibeletakse juba uuele
maratonile. Aga inimene ei koosne ainult jalgadest. Näiteks kasvõi
toosama immuunsüsteem vajab maratonist taastumiseks tunduvalt
pikemat aega kui mõni päev või nädalake.
Enamasti seostatakse immuunsüsteemi
kaitsemehhanisme nn. külmetushaiguste eest kaitsmisega ja lihtne on
ennast petta uskumusega, et suvel ju gripiviiruseid nagunii liikvel
pole. Seega pole vaja ka midagi karta ja antaksegi aga maratonidega
takka. Tegelikult on organismil veel palju palju vaenlaseid, kellede
või millede eest immuunsüsteem meid kaitsma peab. Lisaks siis juba
mainitud viirustele kõikvõimalikud parasiidid, seened, mikroobid
jne.
Väga oluline immuunsüsteemi kaitsemehhanism on
kaitsmine organismi enda ``arust ära`` rakkude eest. Iga päev tekib
meie kehas rakke, mis võiksid minna kasvajaks. Immuunsüsteem hoiab
selliseid rakke vaos. Nõrk immuunsüsteem nende rakkude
kantseldamisega hakkama ei saa ja tekib mittekehaomaste rakkude
vohamine, mida iseloomustatakse lihtsa eestikeelse sõnaga - vähk.
Suurtest koormustest nõrgestatud immuunsüsteemiga võib seostada
tõsiasja, et mitmete üsna noores eas tippsportlaste organismis
selline haigus on tekkinud.
Järgmine kord kui jala maratonivõistluse stardis joonele
paned, valmis konkurentidega viimse veretilgani võitlema, pea aru ja
mõtle kas ka sinu immuunsüsteem võidelda tahab ja suudab....
Evelin Talts
19.07.2018
www.evelintalts.ee
Kommentaarid
Postita kommentaar