Otse põhisisu juurde

Liiga palju intensiivset trenni tapab südame!


                                    




                                            ALGAJA JOOKSJA – ÄRA JOOKSE LIIGA INTENSIIVSELT!




                 Eelmises postituses kirjutasin pikemalt aeroobse treeningu toimest organismile. Seekord on teemaks kõrge intensiivsusega treeningud ja nende toime. Toime eelkõige südamele.


                 Kõrge pulsiga trennid tunduvad ahvatlevad – lühikese ajaga saab kehale anda suure koormuse. Keha on pärast väsinud ja tundub nagu oleks kulutatud meeletu hulk energiat.


                Väga populaarsed on nn. HIIT (High Intensity Interval Training) treeningud, kus intensiivne anaeroobne tsükkel vaheldub aeroobse tsükliga. Tsükleid võib planeerida eri pikkusega – paarikümnest sekundist mitme minutini.

                 Lisaks HIIT treeningutele, jooksjate keeles lõigutrennidele, kasutavad algajad jooksjad lihtsalt ``täie auruga`` jooksmist. Kõigil treeningutel joostakse kas anaeroobse läve või selle lähedase pulsiga. Loomulikult ei saa selline trenn pikalt kesta, heal juhul suudetakse korraga treenida 20-30 minutit. Oodatud tulemuste paranemist sellisest treeningust ei tule, tagajärjeks võivad olla vigastused ja ülekoormus.

                Nagu eelmises aeroobse treeningu postituses juba märkisin, on treenituse tekkimise vundamendiks aeroobne vastupidavus ja sellega kaasnevad struktuursed muutused organismis. Mis juhtub siis kui algaja jooksja, kellel neid struktuurseid muutusi pole, hakkab jooksurajal ``uhama sajaga`` . Aeroobse treenituse aluseks on kapillaaride arvu suurenemine lihastes. Treenimata jooksjal neid lisaveresooni pole ja kui nüüd hakata ennast liigutama, siis tekib lihastes väga kiiresti energiapuudus. Lihased annavad läbi aju südamele teada, et vajavad juurde hapnikku ja toitaineid. Süda, vaeseke, kes nagunii juba teeb, mis suudab, saab ajult käskluse veel kiiremini tööle hakata. Aga isegi kui süda töötab oma maksimumi piiril, ei jõua vajaminevad toitained ja hapnik töötavatesse lihastesse. Sest puudu on infrastruktuur - verd edasi toimetav veresoontevõrgustik.

                                          
Treeningul jälgi pulsisagedust!!!

                      Kui nüüd inimene lolli järjekindlusega jätkab selliseid südamele ülikoormavaid treeninguid vähese puhkusega ja ilma aeroobsete treeninguteta, siis tulemuseks pole mitte treenituse tõus, vaid ülekoormus. Südames tekivad muutused, vasak vatsake suureneb nagu vererõhuhaigel. Süda küll suureneb, aga puudulikuks jääb verevarustus kehas. Puudulik on ka südant ennast toitev verevarustus (pärgarterid). Tulemuseks ongi kõrgenenud vererõhk. Jah, ka vastupidavusala sportlasel on samasugune süda, ainult selle vahega, et tänu heale verevarustusele organismis ja südames endas saab süda töötada tunduvalt madalamal pulsisagedusel.

                    Kahjuks riskivad ilma nö. vundamendita intensiivselt treenivad ja võistlevad harrastussportlased tõsiste südamehaigustega. Ja nagu elu on näidanud, siis kahjuks pole harvad rahvaspordiüritustel ka surmajuhtumid. Ja just südame seiskumise tõttu…

                   Nõuanne: treeningplaan peaks olema tasakaalus, sisaldama nii anaeroobseid kui aeroobseid komponente. Enamus treeningajast peaks siiski viibima südame löögisagedus aeroobses tsoonis. Mida madalama tasemega on harjutaja, seda suurem peaks olema aeroobsete treeningute osakaal treeningplaanis.


Evelin Talts
www.evelintalts.ee
20.08.2018

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielikbullshit!


                      Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.
                     Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...
                   Uue korra järgi pole kutse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aasta tagant peab treener kutsekomisjon…
INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!


         Viimastel aastatel on sport läinud massidesse. Kui veel 2009-dal peeti Eestis paar-kolm maratonivÕistlust aastas, osalejateks sadakond fanaatikut, siis vaid mõned aastad hiljem loetakse jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid tuhandetes. Maratonijooks ja üldse rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.
         Kõik oleks justkui korras,sport pidavat ju tervislik olema. Kuid kas igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda ainuüksi Eestis sportides invaliidistunud või surnud inimesed.
         Ka minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise maratoni. Mida aeg edasi, seda kindlam on minu vastus: mitte kunagi. Minu praegused treeningud on suunatud ainult ja ainult tervise hoidmisele ja taasta…

VÄHEM ON ROHKEM

VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE                                                                                                 JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.






                         Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist kasutatakse tippspordis teadlikult, püüdmaks nihutada inimvõimete piire, olles teadlik kaasnevatest riskidest. Kuid kahjuks kasutatakse väga suuri koormusi ka harrastus- ja tervisespordis ning sel puhul juba rumalusest ja teadmatusest.
                        On ju üldteada, et sport ja liikumine tugevdab immuunsüsteemi ja sportlikud inimesed on tervemad. Kehaline koormus kutsub esile ajutise immuunsüsteemi nõrgenemise, teatud aja jooksul peale treeningut on suurem tõenäosus haigestumiseks. Puhkuse järgselt endine olukord taastub või muutub immuunsüsteem isegi tugevamaks.


         …