Otse põhisisu juurde

Liiga palju intensiivset trenni tapab südame!


                                    




                                            ALGAJA JOOKSJA – ÄRA JOOKSE LIIGA INTENSIIVSELT!




                 Eelmises postituses kirjutasin pikemalt aeroobse treeningu toimest organismile. Seekord on teemaks kõrge intensiivsusega treeningud ja nende toime. Toime eelkõige südamele.


                 Kõrge pulsiga trennid tunduvad ahvatlevad – lühikese ajaga saab kehale anda suure koormuse. Keha on pärast väsinud ja tundub nagu oleks kulutatud meeletu hulk energiat.


                Väga populaarsed on nn. HIIT (High Intensity Interval Training) treeningud, kus intensiivne anaeroobne tsükkel vaheldub aeroobse tsükliga. Tsükleid võib planeerida eri pikkusega – paarikümnest sekundist mitme minutini.

                 Lisaks HIIT treeningutele, jooksjate keeles lõigutrennidele, kasutavad algajad jooksjad lihtsalt ``täie auruga`` jooksmist. Kõigil treeningutel joostakse kas anaeroobse läve või selle lähedase pulsiga. Loomulikult ei saa selline trenn pikalt kesta, heal juhul suudetakse korraga treenida 20-30 minutit. Oodatud tulemuste paranemist sellisest treeningust ei tule, tagajärjeks võivad olla vigastused ja ülekoormus.

                Nagu eelmises aeroobse treeningu postituses juba märkisin, on treenituse tekkimise vundamendiks aeroobne vastupidavus ja sellega kaasnevad struktuursed muutused organismis. Mis juhtub siis kui algaja jooksja, kellel neid struktuurseid muutusi pole, hakkab jooksurajal ``uhama sajaga`` . Aeroobse treenituse aluseks on kapillaaride arvu suurenemine lihastes. Treenimata jooksjal neid lisaveresooni pole ja kui nüüd hakata ennast liigutama, siis tekib lihastes väga kiiresti energiapuudus. Lihased annavad läbi aju südamele teada, et vajavad juurde hapnikku ja toitaineid. Süda, vaeseke, kes nagunii juba teeb, mis suudab, saab ajult käskluse veel kiiremini tööle hakata. Aga isegi kui süda töötab oma maksimumi piiril, ei jõua vajaminevad toitained ja hapnik töötavatesse lihastesse. Sest puudu on infrastruktuur - verd edasi toimetav veresoontevõrgustik.

                                          
Treeningul jälgi pulsisagedust!!!

                      Kui nüüd inimene lolli järjekindlusega jätkab selliseid südamele ülikoormavaid treeninguid vähese puhkusega ja ilma aeroobsete treeninguteta, siis tulemuseks pole mitte treenituse tõus, vaid ülekoormus. Südames tekivad muutused, vasak vatsake suureneb nagu vererõhuhaigel. Süda küll suureneb, aga puudulikuks jääb verevarustus kehas. Puudulik on ka südant ennast toitev verevarustus (pärgarterid). Tulemuseks ongi kõrgenenud vererõhk. Jah, ka vastupidavusala sportlasel on samasugune süda, ainult selle vahega, et tänu heale verevarustusele organismis ja südames endas saab süda töötada tunduvalt madalamal pulsisagedusel.

                    Kahjuks riskivad ilma nö. vundamendita intensiivselt treenivad ja võistlevad harrastussportlased tõsiste südamehaigustega. Ja nagu elu on näidanud, siis kahjuks pole harvad rahvaspordiüritustel ka surmajuhtumid. Ja just südame seiskumise tõttu…

                   Nõuanne: treeningplaan peaks olema tasakaalus, sisaldama nii anaeroobseid kui aeroobseid komponente. Enamus treeningajast peaks siiski viibima südame löögisagedus aeroobses tsoonis. Mida madalama tasemega on harjutaja, seda suurem peaks olema aeroobsete treeningute osakaal treeningplaanis.


Evelin Talts
www.evelintalts.ee
20.08.2018

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielikbullshit!


                      Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.
                     Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...
                   Uue korra järgi pole kutse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aasta tagant peab treener kutsekomisjon…

Inimesed spordivad ennast surnuks!

INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.




            Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juhul on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes ``pöidlad püsti viskavad``, aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.
            Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kuimõni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel võikui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivne. ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``, ``Vägev!``, ``Uskumatu saavutus!`` on vaid mõned tsitaa…

Vastupidavus - mis ja kuidas?

VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.




                         Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?
                     Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koos teiste kehaliste võimetega) `…