Otse põhisisu juurde

Testosteroon ja vastupidavustreening


       





                     MEHED, TUNDE JA TUNDE KESTVAD VASTUPIDAVUSTREENINGUD
                               MUUDAVAD TEID NAISTEKS! HORMOONIDE MÕISTES.



              Hormoonid on definitsiooni järgi bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine. Lihtsamalt öeldes: kui ühel organil on teisele midagi öelda, siis käib see hormoonide vahendusel. Hormoonid on nagu Aatomik (kui keegi mäletab veel sellist lasteraamatu tegelast) – nad on tillukesed, aga nende võim on suur. Nad mõjutavad organismis kõigi rakkude tegevust.

             Üks väga oluline tegelane hormoonide seltskonnas on testosteroon – meessuguhormoon. Testosteroonil on organismile mitmeid erinevaid toimeid – stimuleerib lihasvalkude sünteesi ja lihasmassi kasvu, omab antikataboolset toimet, stimuleerib erütropoeteesi e.punaste vererakkude loomet, stimuleerib kaltsiumi ladestumist luukoes ja luustiku kasvu, mõjutab psüühikat ja käitumist e. soodustab nn.riskikäitumist. Ja mis kõige tähtsam, testosteroon teeb mehest mehe. Igas mõttes.

        


            Elustiili ja tegemistega saame mõjutada hormoonide produktsiooni oma kehas, sealhulgas loomulikult ka testosterooni tootmist. Pikaajalisel vastupidavustööl hakkab testosteroonitase langema. See toimub juba peale 60-90 minutilist tööd. Pikki tunde vältava vastupidavusliku töö tulemusel võib testosteroonitase olla oluliselt madalam ja jääda alanenuks mitmeks päevaks. Meessoost ultrasportlaste testosteroonitase on alla tavalise normi, on leitud ka nii madalat taset, et on tekkinud kahtlus kas vereproovi andja puhul on tegemist üleüldse mehega.

           Kui nüüd lugeda uuesti üleeelmises lõigus kirjeldatud testosterooni positiivsest toimest punaste vererakkude tootmisele ja vastupidavussportlaste soovile tõsta punaste vereliblede arvu, siis väga pikki trenne tehes töötab sportlane oma eesmärgile hoopis vastupidises suunas.

          Testosterooni taset aitavad tõsta jõuharjutused ja kõrge intensiivsusega lühemad vastupidavustreeningud.

          Nõuanne: Väldi ülipikki vastupidavustreeninguid. Pikk jooks võiks olla kestusega 2-2,5 tundi. Kombineeri vastupidavustreeningut kindlasti jõu- ja kiirusharjutustega.


Evelin Talts
www.evelintalts.ee
05.09.2018


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast

ETTEVAATUST SÜSIVESIKUTEVAESE DIEEDIGA!

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised bioloogiast ja füsioloogiast.                                           Näiteks on populaarne jä t ta menüüst välja suur osa süsivesikuid, asendades nende puudumise rasvadega. LCHF (Low Carb High Fat) on moodne nimetus, tulemuseks kiire kõhnumine.                        Te

SELJA- JA RÜHIPROBLEEMID

                                                        RÜHIPROBLEEMID.                                     Trenni tulevad inimesed tavaliselt kindla sooviga. Kõige rohkem on kaalu alandajaid, siis käputäis teatud tulemuse (näiteks mõnel jooksudistantsil) saavutamisele orienteeritud inimesi ja natuke lihasmassi lisajaid. Väga vähe pöördutakse treeneri poole sooviga saada oma liigesed liikuvamaks või kehahoid paremaks. Tihti olen kuulnud kaalu alandajate suust seda, et liigutamine on üldse mõttetu, vaja on ainult vähe süüa.                Tegelikult tuleks mõõdukalt ja iga päev keha kõiki liigeseid liigutada, mitte teha suure koormusega trenni ainult osadele lihastele ja liigestele. Tervisesportlase treening peaks koormama kogu liikumisaparaati ühtlaselt.               Väga oluline on lülisamba liikuvus, sellest oleneb kogu organismi tervis. Lülisamba lülivahemulkudest tulevad välja veresooned ja närvid, mis annavad toitu ja innervatsiooni kõigile el