Otse põhisisu juurde

Testosteroon ja vastupidavustreening


       





                     MEHED, TUNDE JA TUNDE KESTVAD VASTUPIDAVUSTREENINGUD
                               MUUDAVAD TEID NAISTEKS! HORMOONIDE MÕISTES.



              Hormoonid on definitsiooni järgi bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine. Lihtsamalt öeldes: kui ühel organil on teisele midagi öelda, siis käib see hormoonide vahendusel. Hormoonid on nagu Aatomik (kui keegi mäletab veel sellist lasteraamatu tegelast) – nad on tillukesed, aga nende võim on suur. Nad mõjutavad organismis kõigi rakkude tegevust.

             Üks väga oluline tegelane hormoonide seltskonnas on testosteroon – meessuguhormoon. Testosteroonil on organismile mitmeid erinevaid toimeid – stimuleerib lihasvalkude sünteesi ja lihasmassi kasvu, omab antikataboolset toimet, stimuleerib erütropoeteesi e.punaste vererakkude loomet, stimuleerib kaltsiumi ladestumist luukoes ja luustiku kasvu, mõjutab psüühikat ja käitumist e. soodustab nn.riskikäitumist. Ja mis kõige tähtsam, testosteroon teeb mehest mehe. Igas mõttes.

        


            Elustiili ja tegemistega saame mõjutada hormoonide produktsiooni oma kehas, sealhulgas loomulikult ka testosterooni tootmist. Pikaajalisel vastupidavustööl hakkab testosteroonitase langema. See toimub juba peale 60-90 minutilist tööd. Pikki tunde vältava vastupidavusliku töö tulemusel võib testosteroonitase olla oluliselt madalam ja jääda alanenuks mitmeks päevaks. Meessoost ultrasportlaste testosteroonitase on alla tavalise normi, on leitud ka nii madalat taset, et on tekkinud kahtlus kas vereproovi andja puhul on tegemist üleüldse mehega.

           Kui nüüd lugeda uuesti üleeelmises lõigus kirjeldatud testosterooni positiivsest toimest punaste vererakkude tootmisele ja vastupidavussportlaste soovile tõsta punaste vereliblede arvu, siis väga pikki trenne tehes töötab sportlane oma eesmärgile hoopis vastupidises suunas.

          Testosterooni taset aitavad tõsta jõuharjutused ja kõrge intensiivsusega lühemad vastupidavustreeningud.

          Nõuanne: Väldi ülipikki vastupidavustreeninguid. Pikk jooks võiks olla kestusega 2-2,5 tundi. Kombineeri vastupidavustreeningut kindlasti jõu- ja kiirusharjutustega.


Evelin Talts
www.evelintalts.ee
05.09.2018


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielikbullshit!


                      Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.
                     Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...
                   Uue korra järgi pole kutse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aasta tagant peab treener kutsekomisjon…

VÄHEM ON ROHKEM

VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE                                                                                                 JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.






                         Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist kasutatakse tippspordis teadlikult, püüdmaks nihutada inimvõimete piire, olles teadlik kaasnevatest riskidest. Kuid kahjuks kasutatakse väga suuri koormusi ka harrastus- ja tervisespordis ning sel puhul juba rumalusest ja teadmatusest.
                        On ju üldteada, et sport ja liikumine tugevdab immuunsüsteemi ja sportlikud inimesed on tervemad. Kehaline koormus kutsub esile ajutise immuunsüsteemi nõrgenemise, teatud aja jooksul peale treeningut on suurem tõenäosus haigestumiseks. Puhkuse järgselt endine olukord taastub või muutub immuunsüsteem isegi tugevamaks.


         …

Vastupidavus - mis ja kuidas?

VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.




                         Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?
                     Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koos teiste kehaliste võimetega) `…