Otse põhisisu juurde

Naised, ärge kaalulangusega üle pingutage!


                             





                              LIIGNE KÕHNUS LÕPETAB KARJÄÄRI ENNEAEGU


                 Kui eelmises postituses tegin juttu testosteroonist ehk meessuguhormoonist, siis seekord, et naised ennast diskrimineerituna ei tunneks, tuleb teemaks östrogeen ehk naissuguhormoon.

                Östrogeeni toodetakse munasarjades, see mõjutab organismi kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Östrogeen avaldab tugevat mõju kesknärvisüsteemile – teate küll ju neid naiste tujusid. Oluline roll on süsivesikute ja rasvade ainevahetuses – soodustab rasvapolstri teket. Väga tähtis on östrogeenide võime, millest allpool veel juttu tuleb, hoida luukoes kinni kaltsiumit. Kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu – just tänu östrogeenidele on naised infarktist ja muudest südame–veresoonkonna haigustest vähem ohustatud kui mehed. Östrogeen hoiab ilusana naise naha ja juuksed ning korras limaskestade ainevahetuse. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 korda rohkem kui mehe oma. Kahjuks hakkab ka naise organismis östrogeene järjest vähemaks jääma seoses vanuse ja menopausiga.

                Pikamaajooksjate hulgas on üldteada, et mida väiksem on kehakaal, seda kergem on joosta. Eriti oluline on madal kehamass maratonijooksus. Seetõttu astuvad paljud pikamaajooksjad libedale teele ja tekitatavad oma kehas treeningu ja toitumise mittevastavusest tuleneva negatiivse energiabilansi. Lihtsamalt öeldes - hakatakse ennast näljutama, kulutama rohkem energiat kui tarbitakse. See võib viia alakaalulisuse väljakujunemisele ja rasva osakaalu ulatuslikule langusele sportlase organismis. Kaal küll langeb, aga kahjuks ei saavutata enamasti siiski soovitud sportlikku tulemust. Tavaliselt juhtub hoopis vastupidi – tulemused ei parane, tekib vigastus, mis sunnib halvematel juhtudel lõpetama jooksjakarjääri. Eriti ohustatud on sellistest kehakaalu eksperimentidest naissportlased. Miks just naised? Põhjus peitub östrogeenides.



              Väga madala rasva osakaalu puhul naise organismis väheneb oluliselt östrogeenide tootmine. Põhimõtteliselt saabub noore naise ellu menopaus, mis muidu algaks alles 50-aastaselt. Kaob östrogeenide kaitsev positiivne mõju organismile. Esimesena annab puudusest märku amenorröa – menstruatsiooni puudumine fertiilses eas naistel. Juhul muidugi kui tegu pole rasedusega. Amenorröa puhul naisel praktiliselt kaob võime rasestuda. Kahjuks võivad probleemid rasestumisega püsida ka hiljem kui normaalne kehakaal taastub ja kogu olukord võib lõppeda viljatusega.

             Teine östrogeenide vähenemisest tingitud negatiivne mõju on luukoele. Kuna östrogeen hoiab kaltsiumi luudes, siis östrogeenide puudumisel hakkavad luud kaotama kaltsiumi ja järgneb luutiheduse langus. Luud jäävad haigeks, seda haigust nimetatakse osteoporoosiks. Jah, luud muutuvad kergemaks, kehakaal langeb veelgi. Kahjuks on aga hõrenevad luud sobivaks pinnaseks väsimusmurdudele. Suurte treeningkoormuste puhul võib haigest luust lihtsalt tükk ära murduda. Luude halb tervis võib saada sportlaskarjäärile saatuslikuks, sest luudele tekitatud kahju, isegi kui normaalne kehakaal taastada, ei ole enam võimalik heastada.

              Soovitus: naised, olge mõistlikud oma kehakaaluga! 
                              Hoidke kehakaal tervisliku normkaalu piires!



www.evelintalts.ee
26.09.2018

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielikbullshit!


                      Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.
                     Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...
                   Uue korra järgi pole kutse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aasta tagant peab treener kutsekomisjon…
INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!


         Viimastel aastatel on sport läinud massidesse. Kui veel 2009-dal peeti Eestis paar-kolm maratonivÕistlust aastas, osalejateks sadakond fanaatikut, siis vaid mõned aastad hiljem loetakse jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid tuhandetes. Maratonijooks ja üldse rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.
         Kõik oleks justkui korras,sport pidavat ju tervislik olema. Kuid kas igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda ainuüksi Eestis sportides invaliidistunud või surnud inimesed.
         Ka minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise maratoni. Mida aeg edasi, seda kindlam on minu vastus: mitte kunagi. Minu praegused treeningud on suunatud ainult ja ainult tervise hoidmisele ja taasta…

VÄHEM ON ROHKEM

VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE                                                                                                 JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.






                         Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist kasutatakse tippspordis teadlikult, püüdmaks nihutada inimvõimete piire, olles teadlik kaasnevatest riskidest. Kuid kahjuks kasutatakse väga suuri koormusi ka harrastus- ja tervisespordis ning sel puhul juba rumalusest ja teadmatusest.
                        On ju üldteada, et sport ja liikumine tugevdab immuunsüsteemi ja sportlikud inimesed on tervemad. Kehaline koormus kutsub esile ajutise immuunsüsteemi nõrgenemise, teatud aja jooksul peale treeningut on suurem tõenäosus haigestumiseks. Puhkuse järgselt endine olukord taastub või muutub immuunsüsteem isegi tugevamaks.


         …