TEGELIKULT ON KÕIK JU MEGA HÄSTI!
Kui keegi on
näinud kuidas saiatainas sooja ahju äärde kerkima pannakse, siis on hea ette
kujutada praegust mind. Vaikselt, aga järjekindlalt muudkui kerkin ja kerkin.
Käes on üheksateistkümnes nädal ehk alanud on viies kuu.
Tänast
hommikut alustasin järjekordse visiidiga ämmaemanda juurde. Seal tuleb käia
korra kuus mõõtmas, kaalumas ja analüüse andmas. Tore oli kuulata kõhutita südamelööke, mida spetsiaalse aparaadiga (doppleriga) kõhu pealt mõõdetakse. Beebi pulss lõi 140-150 lööki minutis.
Shokk tabas mind
arstikabinetis kaalu peale astudes – viimase nelja nädalaga olen kaalus juurde
võtnud ligi 2 kilogrammi. Ilmselt on üks kilo sellest laekunud kõhule ja sealt
veidi allpool asetsevale piirkonnale ( mis on ka pükste järgi aru saada ;) ).
Ülejäänud kiloke on koha leidnud teadagi kus….
Igatahes kui ma samamoodi jätkan, siis varsti kadestab mind ka Pammy
isiklikult :D
 |
| Hommikupoolikuti on kõht veel päris tilluke. |
Üldine
enesetunne on õnneks väga hea. Energiat ja jõudu jätkub, ainult umbes iga
kolme-nelja päeva tagant on tunda väsimust. Siis võtangi aja maha ja tukun
terve päeva voodis. Olen õppinud laisklema ja see on minu praeguses olukorras
väga vajalik. Treeningute koormust olen vähendanud ainult intensiivsuse arvelt,
jooksmas enam eriti ei käi. Olen avastanud kepikõnni võlud, mis annab koormust
kogu kehale, samas väldib põrutusi, mis jooksu ajal paratamatult tekivad.
Eelmisel kolmapäeval oli samuti plaan hommikul
trenni minna, aga üles ärgates kuulsin kuidas õues vihm krabistas aknale. Tõenäoliselt on ka teed kõik jääs, mõtlesin. Ja keerasin rahumeeli teise külje ning
magasin edasi. Treeningpäevikusse sai kirja “ei viitsinud minna“ ja kujutage
ette, ma ei tundnud seejuures absoluutselt mitte mingisuguseid süümepiinu. Veel
mõned kuud tagasi oleks selline asi minu puhul olnud täiesti mõeldamatu.
Ei teki mul hinges
kipitustunnet kui teisi jooksmas näen või lehest jooksuvõistlustest loen. Minu
jaoks on see läbitud etapp ja aeg vastu astuda uutele väljakutsetele. Olen
õnnelik, sest minust saab varsti EMA!
Efka 3.veebruar 2016
Kommentaarid
Postita kommentaar