JÕUDSIN EKVAATORILE!
Eelmise nädala lõpuga sai läbi
pool minu rasedusest. Ehk kui jagada lapseootus maratonidistantsile, siis
esimene poolik on selja taha jäetud ja teine, raskem poolik, on veel ees.
Mõned päevad tagasi rääkis
telekas üks Eestis tuntud naistearst, et rasedus esitab organismile sama kõrged
nõudmised kui tippsport. Ilmselt minu keha on selliste karmide tingimustega
harjunud, kuna mingeid erilisi rasedavaevusi,
kui alguse väsimus ja mõned iluvead välja arvata, siiamaani pole olnud. Kuskilt
ei valuta ning enesetunne on väga hea.
Eile hommikul oli kauaoodatud
loote anatoomia ultraheli uuring. See tehakse täpselt raseduse keskel kui
beebil on juba kõik organid välja arenenud. Aparaadiga vaadatakse läbi kõhu kas
kõik vajalikud atribuudid on olemas, õiges kohas ja parajas suuruses. Loomulikult
saab teada ka lapse soo.
Hommikul arstikabinetti sisenedes vaatas arst
mind ja mu kõhtu imeliku pilguga, et miks ma kõhu koju unustasin. Tegelikult
asi selles, et hommikuti, eriti kui pole söönud ja laiem pluus seljas, pole
kõhukest veel eriti näha. Õhtuks vist kõhulihas väsib ja kõhuke tuleb rohkem
nähtavale. Aga vaatamata minu pisikesele kõhukesele oli tita seal sees hästi
näha. Tillukesed käekesed ja jalakesed siputasid. Ja loomulikult nägu… Alguses ei tahtnud ta kuidagi oma nägu
näidata, käed olid näo ees ja pöial suus. Siis arst loksutas natuke kõhtu ja
keeras mind vahepeal külili. Ja oh imet, tita otsustaski korraks oma nägu meile
näidata. Tänapäeva meditsiinitehnika on ikka imeline küll. Neli ja pool kuud
enne oma lapse sündi juba tean mis soost ja millise näoga laps mul sünnib. Meie
peresse on oodata täpselt emme nägu tillukest printsessi J
 |
| Kavalpea piilus nuga tagant, ega tahtnud üldse ennast näidata. |
Ka kõik muud
organid olid olemas ja töötasid nii nagu vaja. Beebi demonstreeris meile oma
neelamisoskust ja pöidlaimemistehnikat. Tundus, et tita nautis täiega. Igatahes
nägime ära ka esimese naeratuse.
See
arstilkäik oli minu jaoks ülimalt emotsionaalne kogemus, pisarad lihtsalt
jooksid mööda põski. Nüüd jään pikkade silmadega ootama järgmist
ultraheliuuringut ehk kohtumist oma kõhubeebiga, mis on juba (alles!!!!) kuue
nädala pärast.
Efka
18.02.2016
Kommentaarid
Postita kommentaar