Otse põhisisu juurde

VABARIIGI SÜNNIPÄEVAKS




                                           
                                                     PALJU ÕNNE EESTI VABARIIK!!!
  




         Palju õnne Eesti Vabariigile! Minu selleaastane kingitus Eestile on uus ilmakodanik. Eesti Vabariigi seaduste järgi loetakse loodet alates kahekümne teisest nädalast Eesti Vabariigi kodanikuks. Ja just niikaugele ma olen selle nädalaga jõudnud – minu kõhubeebist sai täieõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.

        Lisaks kodanikuks saamisele hakkavad kahekümne teisel nädalal loote kõrvad kuulma väljastpoolt tulevaid helisid. Sel ajal soovitatakse emal hakata oma kõhutitale laulma. Samas hoiatatakse, et tugev ja kole heli võib beebit ehmatada nii, et ta võpatab. Ma siis arvan, et ma parem igaks juhuks ei laula…

       Tavaliselt olen vabariigi sünnipäeva ajaks planeerinud suusapuhkuse mägedes. Arusaadavatel põhjustel tuleb lumelaud sel talvel kappi jätta. Ka ei taha ma praegu pikemaid reise ette võtta. Õnneks pakub Eestimaa ilusat lumist talve ja suusatamise võimalusi ka lähemal kui Alpides. Niisiis täna sõitsin suusalaagrisse Lõuna- Eesti mägede vahele Haanjasse, Kurgjärve spordibaasi.

            Siia jõudes meenusid mulle kohe kuuenda klassi bioloogia tunnid, kus õppisime tingitud ja tingimatuid reflekse. Meelde tuli tark mees, nimega Pavlov, kes koera reflekse uurides talle  mao sisse augu lõikas ja siis talle siis vorsti nuusutada andis. Ma ei tea kas sportlase tingitud reflekse on keegi uurinud, aga kui keegi seda teha soovib, siis mina olen selleks hea materjal (aga hea oleks kui kõhtu auku ei lõigataks ja vorsti ka ei tahaks eriti nuusutada).  Minuga nimelt on selline lugu, et olenemata minu olukorrast, nii kui spordilaagrisse satun, lülitub minu bioloogiline kell ümber spordilaagri režiimile. See näeb välja selline:
Äratus
Hommikujooks ja võimlemine
Hommikusöök
Hommikune raskem treening
Lõunasöök
Uni
Õhtune kergem treening
Õhtusöök
Saun ja öörahu
             
         Täna jõudsingi kohale õhtuse treeningu ajaks ja vaatamata alanud kuuendale raseduskuule laekus minu kontole 21 kilomeetrit Haanja mägistel suusaradadel. Suusatamine sobib mulle praegu üllatavalt hästi, kuigi kartsin, et uisusamm pole momendil  kõige sobivam. Aga vastupidiselt kardetule on mul suusatada väga hea, puudub põrutus, ka ei sega  lisandunud kaal ja suudan suusatada enam vähem sama tempoga, mis tavaliselt. Nii et jätkan suusatreeningutega ka järgmised neli päeva. Ja kindlasti lähen homme hommikul jooksma J

Efka 24.veebruar 2016
Kurgjärve

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vastupidavus - mis ja kuidas?

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii tervise kui sportliku saavutusvõime seisukohalt. Vastupidavustreening kutsub organismis esile teatud struktuursed ja talitluslikud muutused. Treenerite ja sportlaste keeles kutsutakse vastupidavust (loomulikult koo

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,