Vastupidavus - mis ja kuidas?

INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!

         Viimastel aastatel on sport läinud massidesse. Kui veel 2009-dal peeti Eestis paar-kolm maratonivÕistlust aastas, osalejateks sadakond fanaatikut, siis vaid mõned aastad hiljem loetakse jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid tuhandetes. Maratonijooks ja üldse rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.

         Kõik oleks justkui korras, sport pidavat ju tervislik olema. Kuid kas igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda ainuüksi Eestis sportides invaliidistunud või surnud inimesed.

         Ka minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise maratoni. Mida aeg edasi, seda kindlam on minu vastus: mitte kunagi. Minu praegused treeningud on suunatud ainult ja ainult tervise hoidmisele ja taastamisele, eesmärgiks sportlik pikaealisus, palju tervena ja tugevana elatud aastaid. Võiduajamised ükskõik mis distantsil, kõige vähem pikkadel maratonijooksudel, ei kuulu enam minu treeningplaani.

     

        Mis peaks kuuluma tervisesportlase trenni``menüüsse``? Vastus on väga lihtne: esiteks mitmekülgsus. Mida rohkem erinevaid liikumisi, seda suurem on tõenäosus, et kõik vajalikud kohad saavad ühtlaselt läbi liigutatud. Teine oluline moment on mõõdukus. Äärmuslikud koormused ja pingutused kurnavad ja lõhuvad liialt organismi, tulemuseks kiire liigeste kulumine ja südame ülekoormus. Pikaajalise ühetaolise liikumise korral ei jätku põhikoormust kandvates liigestes piisavalt liigesevedelikku ja liigesed töötavad nö. kuivalt. Selline protsess kiirendab liigeskõhrede kulumist ja osteoporoosi teket luudes.

       Pidevad kõrge intensiivsusega pingutused ei meeldi südamele – liiga kõrge pulsi korral ei jõua süda korralikult verega täituda ja töötab pooleldi ``tühjalt``. Tervisesportlase süda võiks treeningul töötada ainult rahulikul ja mõõdukal reziimil.

      Kõige olulisem on jälgida oma keha – kui keha ütleb, et aitab küll, istu maha ja puhka, siis kuula oma keha sõna. Ära vaidle oma kehaga, ta teab kõige paremini mis talle hea on. Maratonijooksjad, olge nüüd ausad, mitu korda te sellistel momentidel olete oma keha vaikima sundinud. Järgmine kord kui oma kehaga järjekordselt samal teemal vaidlusse astute, siis mõelge, kas võitja on see, kes Tartu Maratonil on naabrimehest kümme kohta eespool või see, kes elab pikema, tervema ja õnnelikuma elu.

Evelin Talts

20.06.2018

evelintalts.ee