INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!
Viimastel aastatel on sport
läinud massidesse. Kui veel 2009-dal
peeti Eestis paar-kolm maratonivÕistlust
aastas, osalejateks sadakond fanaatikut,
siis vaid mõned aastad hiljem loetakse
jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid
tuhandetes. Maratonijooks ja üldse
rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.
Kõik
oleks justkui korras, sport
pidavat ju tervislik olema. Kuid kas
igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad
rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja
ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest
rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda
ainuüksi Eestis sportides
invaliidistunud või surnud inimesed.
Ka
minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise
maratoni. Mida aeg edasi, seda kindlam on minu vastus: mitte kunagi.
Minu praegused treeningud on suunatud ainult ja ainult tervise
hoidmisele ja taastamisele, eesmärgiks
sportlik pikaealisus, palju tervena ja tugevana elatud aastaid.
Võiduajamised ükskõik mis distantsil, kõige vähem pikkadel
maratonijooksudel, ei kuulu enam minu treeningplaani.
Mis peaks
kuuluma tervisesportlase trenni``menüüsse``?
Vastus on väga
lihtne: esiteks
mitmekülgsus. Mida rohkem erinevaid
liikumisi, seda suurem on tõenäosus, et kõik vajalikud kohad
saavad ühtlaselt läbi
liigutatud. Teine oluline moment on mõõdukus. Äärmuslikud
koormused ja pingutused kurnavad ja lõhuvad liialt organismi,
tulemuseks kiire liigeste kulumine ja südame ülekoormus.
Pikaajalise ühetaolise liikumise korral ei
jätku põhikoormust kandvates liigestes piisavalt liigesevedelikku
ja liigesed töötavad
nö. kuivalt.
Selline protsess kiirendab liigeskõhrede kulumist ja osteoporoosi
teket luudes.
Pidevad
kõrge intensiivsusega pingutused ei meeldi südamele – liiga kõrge
pulsi korral ei jõua süda korralikult verega täituda ja töötab
pooleldi ``tühjalt``. Tervisesportlase
süda võiks treeningul töötada ainult rahulikul ja mõõdukal
reziimil.
Kõige
olulisem on jälgida
oma keha – kui keha ütleb, et aitab küll, istu maha ja puhka,
siis kuula oma keha sõna. Ära vaidle oma
kehaga, ta teab kõige paremini mis talle hea on.
Maratonijooksjad, olge nüüd ausad, mitu
korda te sellistel momentidel olete oma keha vaikima sundinud.
Järgmine kord kui oma kehaga järjekordselt samal teemal vaidlusse
astute, siis mõelge, kas võitja on see,
kes Tartu Maratonil on naabrimehest kümme kohta eespool või see,
kes elab pikema, tervema ja õnnelikuma elu.
Evelin Talts
20.06.2018
evelintalts.ee
Kommentaarid
Postita kommentaar