Otse põhisisu juurde

SELJA- JA RÜHIPROBLEEMID








                                                       RÜHIPROBLEEMID.


                  

                 Trenni tulevad inimesed tavaliselt kindla sooviga. Kõige rohkem on kaalu alandajaid, siis käputäis teatud tulemuse (näiteks mõnel jooksudistantsil) saavutamisele orienteeritud inimesi ja natuke lihasmassi lisajaid. Väga vähe pöördutakse treeneri poole sooviga saada oma liigesed liikuvamaks või kehahoid paremaks. Tihti olen kuulnud kaalu alandajate suust seda, et liigutamine on üldse mõttetu, vaja on ainult vähe süüa.

               Tegelikult tuleks mõõdukalt ja iga päev keha kõiki liigeseid liigutada, mitte teha suure koormusega trenni ainult osadele lihastele ja liigestele. Tervisesportlase treening peaks koormama kogu liikumisaparaati ühtlaselt.

              Väga oluline on lülisamba liikuvus, sellest oleneb kogu organismi tervis. Lülisamba lülivahemulkudest tulevad välja veresooned ja närvid, mis annavad toitu ja innervatsiooni kõigile elunditele – nahale, lihastele, siseelunditele. Naha tervis sõltub otseselt rühist, sest veresooned ja närvid võivad vale rühi tõttu olla kokku surutud ja nahk ei saa korralikult toitaineid.

              Ideaalset rühti on väga vähe. Tihti on inimestel pea ees ja selg küürus. Kaelalihastel on raske sellist rühti tasakaalustada ja suurenenud rinnaküfoos võib põhjustada hingamisraskuseid. Siia komplekti kuulub mõnikord veel suurenenud nimmelordoos, mis tekib niude-nimmelihase ülepingest ja on tekkinud pikaajalisest istumisest. Pika ja vale õlavöö asendi puhul võib selja ülaosasse tekkida rasvapadjand. Selle padjandi teket võib põhjustada ka liikumatus. Sellise väära kehaasendi sagedasteks kaaslasteks on seedehäired, sest siseelundid pole oma loomulikus asendis ja ei saa normaalselt talitleda. Siseelundid võivad isegi deformeeruda.


suurenenud seljaküfoos e. küürus selg


Nõgusa selja puhul teatud närv võib pitsuda ja valu võib tunda anda isegi kuni jalatalla alla. Kõik pikaajalised normist kõrvalekalded põhjustavad valu.

suurenenud nimmelordoos e. nõgus selg
                   

                 Kõige lihtsam harjutus, mis aitab seljavalude puhul on sirutus. Sirutus äratab keha üles, lülivahemikud suurenevad, närvid saavad paremini talitleda, hapniku hulk kudedes suureneb. Sirutusharjutusi peaks tegema iga päev. Hea rühi ja terve keha nimel peaks võimlema kogu kehaga vähemalt kolm korda nädalas. Sobilik vesivõimlemine ja spetsiaalsed seljatreeningud. Kõige tähtsam, et võimelda tuleks regulaarselt ja pidevalt. Sest kui liigeseid ei liiguta, siis nad jäävad nö. kinni ja ühel päeval võib tulla ebameeldiva üllatusena, et ei saa enam isegi igapäevatoiminguid teha.

            Ja veel, ära istu jalg üle põlve, see surub osa niudearterist kokku, tulemuseks vereringe häired.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,

ETTEVAATUST SÜSIVESIKUTEVAESE DIEEDIGA!

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised bioloogiast ja füsioloogiast.                                           Näiteks on populaarne jä t ta menüüst välja suur osa süsivesikuid, asendades nende puudumise rasvadega. LCHF (Low Carb High Fat) on moodne nimetus, tulemuseks kiire kõhnumine.                        Te