Otse põhisisu juurde

SPORDIBLOGI TREENERI PILGU LÄBI


                                                         






                                                        SISSEJUHATUS





                    Tänasel päeval on treenimine ja enese heas vormis hoidmise teema paljude inimeste jaoks väga oluline. Otsitakse nö.parimat treeningut, kõige tõhusamat harjutust, kiireimat vormiajajat. Vaieldakse ja arutletakse tervislikuma toitumisviisi üle. Kas süüa, mida süüa ja kui palju süüa. Vaidlustel ei paista lõppu tulevat. Põhjuseks tänapäeva heaoluühiskonna ``mured`` - palju on ümberringi toiduahvatlusi ja liiga palju mugavaid võimalusi väheseks liigutamiseks. Sellega kaasnevad terviseprobleemid, sest evolutsiooni käigus oleme arenenud just vastupidistes tingimistes – vähe süüa ja palju liikumist. Uues olukorras ei oska meie kehad veel käituda, kohanemiseks uute tingimustega on olnud ülivähe aega.

                  Selline olukord on hea pinnas kõikvõimalike müütide tekkimiseks, internet ja erinevad muud infokanalid on täis vastukäivat informatsiooni. Raske on kogu selles virrvarris orienteeruda. Kindlasti peaks kriitilise pilguga hindama allikat kust infot ammutada.

                Mina lähtun enda treeningute planeerimisel ja läbiviimisel tänapäevastest teaduslikest uuringutest ja põhimõtetest. Ka oma blogis annan edasi infot, mida olen õppinud ülikoolis ja ülikoolide toetatud koolitustel ehk infot, mida toetab tänapäeva teadus.

TERE TULEMAST MINU BLOGISSE!


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,

ETTEVAATUST SÜSIVESIKUTEVAESE DIEEDIGA!

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised bioloogiast ja füsioloogiast.                                           Näiteks on populaarne jä t ta menüüst välja suur osa süsivesikuid, asendades nende puudumise rasvadega. LCHF (Low Carb High Fat) on moodne nimetus, tulemuseks kiire kõhnumine.                        Te