VEEL
ÜKS TÕESTUS, ET ME POLE ROHUSÖÖJAD.
Looma
toitumisviisid on kõige
paremini näha tema luustikul. Skelett on
kohanenud teatud
eluviisidega, sealhulgas toitumisega. Kui inimese skeletti võrrelda
shimpansi, meie lähima sugulase omaga loomariigis, on selge, et
olles küll üsna sarnased, oleme kohanenud erinevates tingimustes
elama. Inimese genoomist 98% ühtib shimpansi omaga ja shimpans on
valdavalt taimtoiduline loom ( kes siiski aeg ajalt isuga maiustab
loomse kraamiga). See on võimas argument veganluse propageerijate
veskile – kuna ahvid ei söö liha, siis järelikult ei peaks ka inimene liha sööma.
Kuidas
asi aga tegelikult on? Meie ühised esivanemad on pärit Mustalt
Mandrilt. Shimpansi ja inimese sugupuud lahknesid umbes 5 miljoni aastat
eest. Umbes 2
miljonit aastat tagasi siirdusid inimese eellased uute eluruumide
otsinguil Aafrikast välja, rännet käivitavaks jõuks oli tõsiasi,
et neist olid saanud kõigesööjad. Enam ei sõltutud kodusest
taimeriigist, toituti (jah, ma tean, väkk-väkk-väkk) korjustest ja
oldi võimelised ise jahti pidama. Ehk et
lihasöömine tõi meie esivanemate jaoks kaasa pöördelisi muutusi.
Lisaks vabanemisele kodupaiga looduse ahelatest muutis uus
toitumisviis meid arukamateks. Kergesti seeditav ja energiarikas liha
pakkus kõike, mida meie järjest suurenev aju vajas. Võimas
seedeelundkond, mis varem töötas täie pingega, et
toitainetevaestest taimedest kõik kasulik välja võtta, sai nüüd
osalist kergendust. Uus menüü varustas emad kõrgekvaliteedilise
toiduga, mis ergutas kasvavate loodete aju arengut ning kindlustas
laste närvisüsteemi arengu. See tõi kaasa mao mõõtmete
vähenemise, energia ülejäägid läksid aju toitmiseks, mis hakkas
just sel ajal silmatorkavalt suurenema.
Need
arengud inimese evolutsioonis on meie kehadel tänapäeval näha.
Inimese soolestik on tänapäeval ainuke elund meie kehas, mis keha
üldiste mõõtmetega võrreldes on märkimisväärselt väike, samal
ajal kui aju on tavatult suur. Väike
soolestik klapib kokku ainult kõrgekvaliteedilise ja kergesti
seeditava toiduga. Shimpansite rinnakorv on püramiidikujuline, alt
tunduvalt laiem, et mahutada suurt magu ja võimast soolestikku.
Inimese rinnakorv on tünnikujuline, see avardub keskelt, et anda
rohkem ruumi suurenenud kopsudele ja kitseneb altpoolt ümber
suhteliselt väikese soolestiku.
 |
| Inimese ja shimpansi luustikud |
Tänu eelkirjeldatud muutustele võime uhkusega tunnistada endid (küll teatud eranditega) arukamateks loomadeks kui shimpansid. Meie
esivanemate aju kasv poleks olnud võimalik ilma üleminekuta
kaloririkkale toidule, sest aju on väga energiakulukas organ.
Pähklid, mugulad ja liha, mis muu hulgas sisaldab ohtralt
rasvhappeid – olulist materjali närvikoe ülesehituseks. Just
menüü laiendamine osutus stardipauguks, mis andis hoo iidsete
inimeste intellektuaalsele arengule.
Evelin Talts
evelintalts.ee
13.06.2018
Kasutatud kirjandus: R. McKIE ``Ahvina sündinud``
Kommentaarid
Postita kommentaar