Otse põhisisu juurde

INIMENE POLE SHIMPANS


                          



                              VEEL ÜKS TÕESTUS, ET ME POLE ROHUSÖÖJAD.



                  Looma toitumisviisid on kõige paremini näha tema luustikul. Skelett on kohanenud teatud eluviisidega, sealhulgas toitumisega. Kui inimese skeletti võrrelda shimpansi, meie lähima sugulase omaga loomariigis, on selge, et olles küll üsna sarnased, oleme kohanenud erinevates tingimustes elama. Inimese genoomist 98% ühtib shimpansi omaga ja shimpans on valdavalt taimtoiduline loom ( kes siiski aeg ajalt isuga maiustab loomse kraamiga). See on võimas argument veganluse propageerijate veskile – kuna ahvid ei söö liha, siis järelikult ei peaks ka inimene liha sööma.

                Kuidas asi aga tegelikult on? Meie ühised esivanemad on pärit Mustalt Mandrilt. Shimpansi ja inimese sugupuud lahknesid umbes 5 miljoni aastat eest. Umbes 2 miljonit aastat tagasi siirdusid inimese eellased uute eluruumide otsinguil Aafrikast välja, rännet käivitavaks jõuks oli tõsiasi, et neist olid saanud kõigesööjad. Enam ei sõltutud kodusest taimeriigist, toituti (jah, ma tean, väkk-väkk-väkk) korjustest ja oldi võimelised ise jahti pidama. Ehk et lihasöömine tõi meie esivanemate jaoks kaasa pöördelisi muutusi. Lisaks vabanemisele kodupaiga looduse ahelatest muutis uus toitumisviis meid arukamateks. Kergesti seeditav ja energiarikas liha pakkus kõike, mida meie järjest suurenev aju vajas. Võimas seedeelundkond, mis varem töötas täie pingega, et toitainetevaestest taimedest kõik kasulik välja võtta, sai nüüd osalist kergendust. Uus menüü varustas emad kõrgekvaliteedilise toiduga, mis ergutas kasvavate loodete aju arengut ning kindlustas laste närvisüsteemi arengu. See tõi kaasa mao mõõtmete vähenemise, energia ülejäägid läksid aju toitmiseks, mis hakkas just sel ajal silmatorkavalt suurenema.

              Need arengud inimese evolutsioonis on meie kehadel tänapäeval näha. Inimese soolestik on tänapäeval ainuke elund meie kehas, mis keha üldiste mõõtmetega võrreldes on märkimisväärselt väike, samal ajal kui aju on tavatult suur. Väike soolestik klapib kokku ainult kõrgekvaliteedilise ja kergesti seeditava toiduga. Shimpansite rinnakorv on püramiidikujuline, alt tunduvalt laiem, et mahutada suurt magu ja võimast soolestikku. Inimese rinnakorv on tünnikujuline, see avardub keskelt, et anda rohkem ruumi suurenenud kopsudele ja kitseneb altpoolt ümber suhteliselt väikese soolestiku.

Inimese ja shimpansi luustikud


              Tänu eelkirjeldatud muutustele võime uhkusega tunnistada endid (küll teatud eranditega) arukamateks loomadeks kui shimpansid. Meie esivanemate aju kasv poleks olnud võimalik ilma üleminekuta kaloririkkale toidule, sest aju on väga energiakulukas organ. Pähklid, mugulad ja liha, mis muu hulgas sisaldab ohtralt rasvhappeid – olulist materjali närvikoe ülesehituseks. Just menüü laiendamine osutus stardipauguks, mis andis hoo iidsete inimeste intellektuaalsele arengule.


Evelin Talts
evelintalts.ee
13.06.2018

Kasutatud kirjandus: R. McKIE ``Ahvina sündinud``

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vastupidavus - mis ja kuidas?

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii ...
Postita kommentaar
Lisateave

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ... ...
7 kommentaari
Lisateave

Testosteroon ja vastupidavustreening

                             MEHED, TUNDE JA TUNDE KESTVAD VASTUPIDAVUSTREENINGUD                                MUUDAVAD TEID NAISTEKS! HORMOONIDE M ÕISTES.               Hormoonid on definitsiooni järgi bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine. Lihtsamalt öeldes: kui ühel organil on teisele midagi öelda, siis käib see hormoonide vahendusel. Hormoonid on nagu Aatomik (kui keegi mäletab veel sellist lasteraamatu tegelast) – nad on tillukesed, aga nende võim on suur. Nad mõjutavad organismis kõigi rakkude tegevust.              Ü ks väga olul ine tegela ne hormoonide seltskonnas on testosteroon – meessuguhormoon. Testosteroo...
Postita kommentaar
Lisateave