Otse põhisisu juurde

INIMENE POLE SHIMPANS


                          



                              VEEL ÜKS TÕESTUS, ET ME POLE ROHUSÖÖJAD.



                  Looma toitumisviisid on kõige paremini näha tema luustikul. Skelett on kohanenud teatud eluviisidega, sealhulgas toitumisega. Kui inimese skeletti võrrelda shimpansi, meie lähima sugulase omaga loomariigis, on selge, et olles küll üsna sarnased, oleme kohanenud erinevates tingimustes elama. Inimese genoomist 98% ühtib shimpansi omaga ja shimpans on valdavalt taimtoiduline loom ( kes siiski aeg ajalt isuga maiustab loomse kraamiga). See on võimas argument veganluse propageerijate veskile – kuna ahvid ei söö liha, siis järelikult ei peaks ka inimene liha sööma.

                Kuidas asi aga tegelikult on? Meie ühised esivanemad on pärit Mustalt Mandrilt. Shimpansi ja inimese sugupuud lahknesid umbes 5 miljoni aastat eest. Umbes 2 miljonit aastat tagasi siirdusid inimese eellased uute eluruumide otsinguil Aafrikast välja, rännet käivitavaks jõuks oli tõsiasi, et neist olid saanud kõigesööjad. Enam ei sõltutud kodusest taimeriigist, toituti (jah, ma tean, väkk-väkk-väkk) korjustest ja oldi võimelised ise jahti pidama. Ehk et lihasöömine tõi meie esivanemate jaoks kaasa pöördelisi muutusi. Lisaks vabanemisele kodupaiga looduse ahelatest muutis uus toitumisviis meid arukamateks. Kergesti seeditav ja energiarikas liha pakkus kõike, mida meie järjest suurenev aju vajas. Võimas seedeelundkond, mis varem töötas täie pingega, et toitainetevaestest taimedest kõik kasulik välja võtta, sai nüüd osalist kergendust. Uus menüü varustas emad kõrgekvaliteedilise toiduga, mis ergutas kasvavate loodete aju arengut ning kindlustas laste närvisüsteemi arengu. See tõi kaasa mao mõõtmete vähenemise, energia ülejäägid läksid aju toitmiseks, mis hakkas just sel ajal silmatorkavalt suurenema.

              Need arengud inimese evolutsioonis on meie kehadel tänapäeval näha. Inimese soolestik on tänapäeval ainuke elund meie kehas, mis keha üldiste mõõtmetega võrreldes on märkimisväärselt väike, samal ajal kui aju on tavatult suur. Väike soolestik klapib kokku ainult kõrgekvaliteedilise ja kergesti seeditava toiduga. Shimpansite rinnakorv on püramiidikujuline, alt tunduvalt laiem, et mahutada suurt magu ja võimast soolestikku. Inimese rinnakorv on tünnikujuline, see avardub keskelt, et anda rohkem ruumi suurenenud kopsudele ja kitseneb altpoolt ümber suhteliselt väikese soolestiku.

Inimese ja shimpansi luustikud


              Tänu eelkirjeldatud muutustele võime uhkusega tunnistada endid (küll teatud eranditega) arukamateks loomadeks kui shimpansid. Meie esivanemate aju kasv poleks olnud võimalik ilma üleminekuta kaloririkkale toidule, sest aju on väga energiakulukas organ. Pähklid, mugulad ja liha, mis muu hulgas sisaldab ohtralt rasvhappeid – olulist materjali närvikoe ülesehituseks. Just menüü laiendamine osutus stardipauguks, mis andis hoo iidsete inimeste intellektuaalsele arengule.


Evelin Talts
evelintalts.ee
13.06.2018

Kasutatud kirjandus: R. McKIE ``Ahvina sündinud``

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ETTEVAATUST SÜSIVESIKUTEVAESE DIEEDIGA!

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised bioloogiast ja füsioloogiast.                                           Näiteks on populaarne jä t ta menüüst välja suur osa süsivesikuid, asendades nende puudumise rasvadega. LCHF (Low Carb High Fat) on moodne nimetus, tulemuseks kiire kõhnumine.                        Te

Inimesed spordivad ennast surnuks!

                                                INIMESED SPORDIVAD ENNAST SURNUKS                                                  JA SÕBRAD KIIDAVAD TAEVANI.             Kui mõni napsivend postitab oma näoraamatu kontole reportaazi nädalavahetuse kräust, kus ta jõi ära 2 pudelit viina ja kasti õlut, tõmbas 3 pakki suitsu ja tagatipuks tegi veel paar ``triipu``, siis heal juh u l on üks-kaks samade huvidega sõpra, kes `` pöidlad püsti viskavad `` , aga enamuse ühiskonnaliikmete suhtumine sellisesse enesehävitamisse on selgelt tauniv.             Kui aga mõni inimene läbib igal nädalavahetusel paar mitmetunnist rahvaspordiüritust, tulivalusad põlveliigesed nõudmas juba ammu puhkust. Kui m õni osaleb ultrapikkadel kõrbejooksudel, mitmekordsetel triatlonidel või k ui mõni jooksufanaatik jookseb ülepäeviti maratoni või lihtsalt niisama trennis läbib joostes 70 km, siis on sõprade reaktsioon ülevoolavalt positiivn e . ``Tubli!``, ``Milline tahtejõud!``,

TREENERIKUTSETEGA ON MISKIT TOTAALSELT PAIGAST ÄRA.

               EOK, Teie treenerite kutsetunnistuste jagamise süsteem on täielik bullshit!                       Vanasti oli treeneriks saamine lihtne – tuli lõpetada ülikoolis kehakultuuri teaduskond. Muud varianti polnud. Viimasel kümnel aastal on treeneri elukutse saanud populaarseks ja ``treenereid`` hakkas sirguma nagu seeni pärast vihma. Igaüks, kes korra jõusaalist või staadionilt läbi astunud, võis ennast treeneri nimega austada ja inimestele oma ``teadmisi`` hakata edasi andma. Loomulikult polnud selline olukord normaalne ja tuli treenerite tööpõllul kord majja lüüa.                      Lahendus tuli riigi poolt. Kultuuri Kutsenõukogu andis välja määruse ``Kutse andmise kord treenerikutsetele``. Seda korda asus kontrollima EOK, otseselt treenereid spordialaliidud. Mõte hea ja õilis, aga teostus ...                    Uue korra järgi pole k utse taotlemiseks enam vaja spordialast akadeemilist haridust, piisab kursustel käimisest. Iga nelja aast