evelintalts

                                VASTUPIDAVUSTREENINGU VÕLU JA VALU.                               Jooksutreenerina olen kõige rohkem pidanud inimesi õpetama aeglaselt jooksma. Inimestele nagu tunduks, et aeglane liikumine polegi treening. Interneti foorumitestki saab tihti lugeda kuidas ühed ``tarkpead`` õpetavad teisi ``rumalamaid`` treenijaid, et nn. kardiotreening on eelmine sajand ja aeglases reziimis treenimine on mõttetu ajaraiskamine. Propageeritakse nn. HIIT treeninguid, kõrge intensiivsusega intervalltreeninguid. Kuidas lood aga tegelikult on?                      Vastupidavustreening, rahvakeeles kardiotreening, on töövõime paranemine madala intensiivsusega pikaajalise treeningu tagajärjel. Vastupidavus kui kehaline võime on oluline nii ...

                                                                    VEEL ÜKS OLULINE PÕHJUS MIKS TIHE MARATONIDE                                                                                                 JOOKSMINE TERVIST KAHJUSTAB.                          Loomulikult käib kogu järgnev teemaarendus mitte ainult maratonijooksu, vaid kõigi teiste intensiivsete ja võimete piiril treeningute ning võistluste kohta. Võimete piiril treenimist kasutatakse tippspordis teadlikult, püü...

                                           KUIDAS VABANEDA LIIGSETEST KILODEST                                                         LIHTSALT JA MUGAVALT?                          Eelmisele dieedipostitusele sain mitmeid kommentaare, enamus kommentaatoritest olid minuga nõus, aga leidus ka mitmeid rasvasöömise fänne. Mõned inimsed peavad süsivesikuid lausa mürgisteks ja kehale mittevajalikeks ühenditeks. LCHF dieeti peetakse mugavaks, sest kõht on täis ja näljatunnet kannatada ei tule. Mis sellest, et tegelikult kaob söögiisu haiguslike protsesside tagajärjel. Sellistele mugavusdieeditajatele teadmiseks, et t egelikult on olemas veel palju mõnusamaid kaalulan...

                                      SÜSIVESIKUVAENE DIEET – EFEKTIIVNE KAALULANGETUS VÕI                                                     TÕSINE OHT TERVISELE?                         Toitumise teemad kütavad alati kirgi. Mida süüa, mida mitte, kui palju süüa, kuidas süüa… Veel sada-paarsada aastat tagasi selliseid probleeme enamusel inimestel polnud – hea kui üldse midagi süüa oli. Tänapäeva toidukülluses on raske õigeid valikuid teha, eriti kui vastukäivat infot söömise-mittesöömise kohta sajab sisse uksest ja aknast. Selles virrvarris orienteerumises tulevad kasuks elementaarsed teadmised biol...

                                                              MIKS LIIGESTELE MARATONIJOOKS EI MEELDI?                        Minu eelmine blogipostitus sai üsna palju vastukaja, tundub, et teema on populaarne. Enamus tagasiside andjatest olid minuga nõus, osa vaidles vastu ja arvas, et maratonide jooksmine ja ka lühematel distantsidel ``täiega panemine`` ei tee nende tervisele midagi kurja . Eks igaühel on õigus o ma arvamusele ja igaüks teeb oma kehaga mis tahab.                  Järjena eelmisele postitusele kirjutan seekord täpsemalt mis meie kehaga maratoni joostes juhtub. Just distantsil ja ka siis kui jookseme liiga palju ja muudeks liikumisteks enam aega ja energiat ei jätku.     ...

INIMESED, MARATON EI OLE TERVISESPORT!          Viimastel aastatel on sport läinud massidesse. Kui veel 2009- dal peeti E estis paar-kolm maratonivÕistlust aastas, osaleja teks sadakond fanaatikut, siis vaid mõned aastad hiljem loetakse jooksuvõistlusi juba sadadega ja osalejaid tuhandetes. Maratonijooks ja üldse rahvaspordiüritustel osalemine on muutunud väga populaarseks.          Kõik oleks justkui korras, s port pidavat ju tervislik olema. Kuid kas igasugune sport on tervislik? Miks leiavad järjest enamad rahvaspordihuvilised tee arsti ukse taha, põhjuseks vigastused ja ülekoormus? Miks on spordiüritustel kiirabibrigaadidel järjest rohkem tegemist? Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda ainuüksi Eestis sportides invaliidistunud või surnud inimesed.          Ka minult on lugematu arv kordi päritud, et millal jooksen oma järgmise marat...

                                                         VEEL ÜKS TÕESTUS, ET ME POLE ROHUSÖÖJAD.                   Looma toitumisviisid on k õ ige paremini n äha tema luustikul. Skelett on kohanenud teatu d eluviisidega, sealhulgas toitumisega. Kui inimese skeletti võrrelda shimpansi, meie lähima sugulase omaga loomariigis, on selge, et olles küll üsna sarnased, oleme kohanenud erinevates tingimustes elama. Inimese genoomist 98% ühtib shimpansi omaga ja shimpans on valdavalt taimtoiduline loom ( kes siiski aeg ajalt isuga maiustab loomse kraamiga). See on võimas argument veganluse propageerijate veskile – kuna ahvid ei söö liha, siis järelikult ei peaks ka inimene liha sööma.                 Kuidas asi aga tegelikult on? Meie ühised ...